Archive for the ‘Jaht’ Category

Jahikeeld Saksavälja heinamaadel

Kalamees ja kirjasõber Jüri saatis mulle Tallinnast viite Järva Teataja 1934. aasta väljaandele, kus teavitatakse avalikkust jahikeelust praegusel Endla looduskaitsealal, toonastel jõeäärsetel luhaheinamaadel.

Järva Teataja nr. 37, 29 märts 1934:

Järva Teataja (1926-1944), nr. 37, 29 märts 1934

(veel …)

Laupäev, veebruar 20th, 2016

Hinckuse uus “sõber”

Läksime 11 paiku lastega välja ja lasime koera ka lahti. Mati ladus puud korvidesse ja mina lasin survepesuriga autod üle. Äkki tuli Tilde suure kisaga, et Hinckus jooksis äkki ära ja nüüd haugub kellegi peale Abrami juures. Võtsin ATV, laadisin lapsed peale ja läksime koera otsima. Saime koera Abrami õuelt kätte, kus ta ühe väga rääbaka rebase peale haukus. Too oli aga südi ja võitles oma elu eest nii, et koer mitmel korral niutsudes põgenes. Kuna meil puudus võimalus koer rebase juurest kätte saada, tõin kodunt kiirelt fotoka ja koos lastega jälitasime loomi metsani. Tehtud klõpsudest kõlbavad allolevad kaks ajaveebis avalikustamist. Need peaksid sobima ka neile, kellele tundub minu tegevus(etus) vastutustundetu, sest loomad näivad neil olevat parimat sõbrad!

(veel …)

Laupäev, november 21st, 2015

Vaalis jahimeestel abis

Oktoobri lõpus saabus Timeksist postkasti murutraktori remondiarve. Millalgi augustis kadus traktoril jõud, mootor hakkas paukuma ning niitmisega kaasnes kohutav bensiinihais. Kahtlustasin üht ja teist, vahetasin ja puhastasin ära kõik, mis vahetada või puhastada oskasin ning lõpuks viisin masina hooldusesse. Selgus, et üks “pütt” või siis silinder ei tööta. Lõpuks pääsesin süütepooli vahetusega, mis läks kokku maksma vähem kui 100€.

Reedel helistas Motohoovist Jüri ja teatas, et paar ammu tellitud ATV juppi on kohale jõudnud ja võin neile järgi minna. Rõõm oli suur, lõpuks ometi terendas silmapiiril lootus oma tehnika korda saada. Jäi ainult hooldusaeg kokku leppida ja masin Tartusse toimetada.

Kui laupäeval helistas Rene ja palus mind ATV-ga appi kütitud sigu metsast välja vedama, võtsin kutse rahuliku südamega vastu. Laadisin oma puhta ATV käru peale, Mati autosse ning sõit läks Vaali poole. Selgus, et sead on 100-150 meetri sügavusel võpsikus, kuhu pääsemiseks tuli kiinidega ligipääs rajada. Puhastatud ligipääs nägi välja umbes selline:

(veel …)

Pühapäev, november 8th, 2015

Põdravedu Nahkanuial

Pealkiri nagu Rene soovis, lugu ise aga on järgmine.

(veel …)

Laupäev, oktoober 3rd, 2015

Vihmavaba päev

Täna oli lõpuks ometi siin Nahkanuial üks vihmavaba päev ja ma sain otsast hakata niitma kõiki neid arvukaid platse, kus rohi oli juba pea põlvini kasvanud. Kui ma muidu olen endal elu mugavaks teinud ja tegelen kuival ajal niitmisega tunnike-paar üle päeva, siis täna kulus hluga aega kui majaümbrusele inimlikuma väljanägemise suutsin anda. Õnneks tuli mulle appi õetütar, kes paariks päevaks maale puhkama tuli.

(veel …)

Reede, juuni 12th, 2009

Metsik tagaajamine Nahkanuial

Maarja kutsus mind õhtul kööki, et näidata mulle köögi akna all jalutavat kährikut. Mul oli küll telefon peos aga ei suutnud seda nii kiiresti pildistamisreziimile sättida. Naiste toast nägin veel kuidas kährik sauna alla läks.

Puhtast uudishimust ja teadmisest, et kährik on kehv jooksja, otsustasin teda pisut hirmutada. Ujumispükste väel nagu ma olin, tõmbasin tossud jalga ja telefon käes hiilisin looma otsima. Leidsin ta meie aiamaa juurest nuuskimas ja oma asju ajamas. Veendusin ka ise kui halvasti see loom näeb. Võisin talle julgelt lähemale jalutada, tardudes hetkeks kui ta minu liikumiskrõbina peale pea minu poole keeras.

Teadmisega, et ma telefoniga enam paremaid pilte ei saa, hakkasin äkki looma poole jooksma. See tuli talle täieliku sokina, sest võika röögatuse saatel võeti suund Abrami poole (fotol taamal). Nii me kimasimegi koos kuni Abrami kiviaidani, mille seinas olevast august ja teiselt poolt uksest kährik mul peost lipasas.

Ei saa öelda, et kährik just väga aeglane jooksja oleks olnud. Mina suutsin täistempot arendades lagedal talle ehk paar meetrit ligemale saada. Kõrge rohu sisse jõudes kaotas aga loom kogu oma edumaa küllaltki kiiresti ja samamoodi jätkates oleks ma peatselt saanud tal sabast kinni. Muidugi kui ma oleks seda soovinud.

Maarja ja Mattis vaatasid seda metsikut tagaajamist aknast pealt, kumbki erinevate emotsioonidega. Maarja naeris, Mattis tahtis nutma hakata teadmata kuhu tema issi niimoodi paljalt jookseb. :) Aga lahe oli. Tõpoolest lahe tagaajamine …

Pühapäev, mai 31st, 2009

Hundid Nahkanuial

Neid kordi on olnud päris palju kui ma Vardja teel, tegelikult siinsamas Kördi ees jalutades olen näinud suuri käpajälgi. Tavaliselt on need jätnud üks loom ja hoolimata minu suurest soovist pidada neid hundi omadeks, olen kahtlustanud siiski mõnd kohalikku koera. Samas ei ole neid “kohalikke koeri”, kes lahtiselt jooksevad ka ülemäära palju. Üks punane laika siin aeg ajalt käib aga ega mul tema käppasid pole olnud võimalik kontrollida ja mõõta.

Täna olid asjalood teisti. Jälgi oli rohkem ning nendega kaasnes korralik fekaalihunnik. Kui ma pärast lühikest telefonikõnet sain teada, et jahimehed on Väinjärve kandis jälle hundijahil, hakkas silmade ette kerkima ka pilt seekordsete jälgede omanikudest. Huvi pärast võtsin kodus lahti ka raamatu “Kes siin oli?” ja vaatasin sealt järele kõik selle, mida autoritel oli olnud öelda huntide kohta. Loetu lisas kindlust ja otsustasin minna tagasi ning täpsemalt välja uurida kust ja kuhu jäljed viivad.

(veel …)

Pühapäev, veebruar 1st, 2009

Nahkanuial peeti hundijahti

Nahkanuial peeti täna hundijahti. Esmalt sõitis kohale jäljekütt, kes käis Vardja tee läbi ning võis mingite talle teadaolevate märkide alusel otsustada, et “hunt on sees”. See tähendas siis seda, et hunt oleks pidanud olema tingilkus ristkülikus, mille lääne ja lõunapiiriks on Vardja tee, põhjapiiriks Norra-Preedi tee ning idapiiriks Preedi jõgi.

Üsna pea ummistus Rõhu rist kõikvõimalikest masinatest, millest pudenes välja punastes vestides kütte. Peeti sõjaplaani ja riburadapidi tulid masinad Kördile, kuhu löödi üles “laager” ehk pargiti autod. Tegelikult pargiti autod Jüri Ilvese põlluserva Kördi vastas. Meeldiv oli ka see, et nii hommikune pioneer kui ka hilisem autokaravan küsisid viisakalt luba minu kinnistult läbisõiduks. Kuna kaks jahist osalejat omasid ise maatükke Vardja tee ääres, polnud mul põhjust kedagi takistada. Seda enam, et Kördist edasi läksid mehed jalgsi.

(veel …)

Laupäev, jaanuar 10th, 2009