Archive for the ‘Kördi’ Category

Laip Kördil

Koeraga jalutama minnes märkasin Kördi lõkkeplatsi juurest puude otsast lahkumas kaht suurt lindu, kellele lähenedes järgnes veel kolmaski. Sealsamas tiirelnud harakas ja rongad viisid mu mõtted võimalikule metsloomakorjusele ja ma suundusin oma teooriat kontrollima. Kuna aga sihtmärgi poole sammudes helistasin Maarjale, unustasin vestluse käigus oma kõrvalepõike algse eesmärgi ning põrutasin peatumata edasi Pertelsoni poole. Niipalju siiski suutsin märgata, et koer jäi kahtlaselt kauaks sellesama puu juurde, mille otsast suured linnud olid õhku tõusnud.

Tagasiteel olin kindlameelne ja tüürisin otse mainitud puu juurde. Kuigi seal polnud kedagi ega midagi, silmasin kümmekond meetrit edasi kraavis tallutud kohta ning lähemale astudes nägin ka põhjust. Tegemist on mingi metslooma laibaga, mille liiki ma naha alt väljaturritavate ribide järgi tuvastada ei suutnud. Muud eriti näha ka polnud. Ilmselt siga aga ma ei välista ka mõnda muud varianti. Lumi oli lindude poolt maha tammutud ja ümbritseval koheval lumel võis näha nende tiibadest jäänud mustreid.

Laip Kördil 22.02.2016 ©Nahkanuia

Reede, jaanuar 22nd, 2016

Lõhkusime ja ladusime

Miko Mattis lõhub ©Nahkanuia

Detsembris langetasin Kördil osa haavapuid iga aastaga ühe tihedamaks sirguvast haavasalust kinnistu lõunaservas. Oksad põletasime sealsamas lõkkes ja tüved ladusime juppideks saetuna virna. Möödunud nädalavahetusel saagisime Matiga ühe virna pakkudeks ja vedasime lõhkumiseks koju.

(veel …)

Laupäev, jaanuar 16th, 2016

“Suvel tuleb piima korralikult jahutada”

Vana Järva Teataja vahendab põhjalikku juhendit kuidas jahutada suvel piima. Muu hulgas on nimetatud ka “kõige odavam ja praktilisem piima jahutamisviis: jahutamine külma vee kastides või tünnides. Jahutuskaste võib teha kas tsement-betoonist või laudadest.” Lisatud on ka joonis eeskujulikust piima jahutamise kastist, kus on mõeldud nii vee peale- kui äravoolule. Noppisin selle uudise üles Kördi elumaja kõrvalt avastatud betoonist jahutuskasti postituse tõttu. Kui tegemist ikka on jahutuskastiga, tekib küsimus veevahetuse kohta alltoodud artikli kontekstis. Kas äravool toimus “loomulikult” ehk üleliigse vee äravoolu tulemusel üle kastiserva? Kas vee pealevool toimus samuti loomulikult ehk vihmade ajal (kast paiknes enam-vähem räästa all)? Või ämbritega? Kasti asukoht on selles mõttes ideaalne, et see jäi kogu päevaks maja ja tuulekoja varju.

Milvi mainis, et sealsamas elumaja ja lauda vahel toimus vene ajal lehmade lüpsmine. Selleks oli kohe olemas lüpsimasin, mis toimis iseseisva jõuallika (generaatori!?) pealt. Lehmad jäid ööseks Kördile okastraadiga piiratud alale. Julgen siiski arvata, et kast on vanem kui nõukogudeaegsed lüpsikorrad ja kuulub pigem Wirth’ide pere arsenali.

(veel …)

Reede, august 7th, 2015

Millega on tegu?

Millega tegu @Nahkanuia

Kuna Nahkanuia ajaveebi loevad laia silmaringiga, vanavanemate tegemistega kursis olevad inimesed, palun abi fotodel oleva asjanduse otstarbe määramiseks. Leidsin selle koos kuulipilduja lindikastiga piimanõude jahutamise kastist Kördil. Tegemist oleks otsekui millegagi, mis on olnud kinnitatud seinale või puidust posti külge. Riputuskonks? Koht looma kinnipanemiseks?

(veel …)

Kolmapäev, juuni 17th, 2015

Kördi mõistatus

Juba aastaid olen nuputanud, mis on Kördi uue elumaja ees, sissepääsu kõrval oleva valatud kasti otstarve. Olen kaalunud varianti, et tegemist on kaevu raketega või siis elumaja lagunemisel selle küljest “pudenenud” (korstna) tükiga. Kaevu võimaluse välistas maja lähedus ja “pudenemise” võimaluse betoonrajatise massiivsus. Muidugi polnud võimatu ka betoonruudu vedamine sinna kusagilt kaugemalt aga kuna puudus igasugune arusaam eseme suuruse ja funktsiooni osas, jäi ka see teooriaks. Mingi tõde selgus täna kui ajaviiteks selle “kasti” tühjendasin.

Ajendi sain eile kui kinnistul oleva vanaraua taaskord kokku kogusime ja selle käigus ka kasti revideerisime. Kui olin seal mõned trimmerdamise ajal ettejäänud rauatükid välja kangutanud, hakkasin huvi pärast suuremaid kive välja tõstma. Nende alt leidsin Kördi pliidi ukse ja rauast kaanega kasti, mille päritolu osas tahaksin saada lugejate abi. Kas tegemist võib olla militaarotstarbelise esemega? Ukse viisin vanarauda, sest see polnud kasutatav kuid karbi esialgu jätsin.

(veel …)

Teisipäev, juuni 16th, 2015

Teel Vardjale ja Vardjal 15.04.2015

Kevadet on vist küll pildistatud iga nurga alt ja kohati tekib kõikidest neist sini- ja muu lille fotodest küllastus. Kui neid aga metsavahel ise näha, haarab käsi iseenesest kaasasoleva fotoka järele ning silm hakkab juba eos otsima võimalikke võttenurki. :)

Jalutasime Maarjaga õhtul Vardjale. Päike tuli välja, tuult ei olnud, hoopis mõnus oli. Esmakordselt elus olime tunnistajaks loodusprotsessile, mida naljalt päriselus ei näe. Vardja veskitammi jäänustel seisatades kuulsime vastaskaldalt kummalist naksumist. Selgus saabus paari sekundi pärast, kui jurakas lepp meie silmade all äkki raginal jõkke kukkus. Vahtisime mõlemad Maarjaga üksteisele otsa ja olime sõnatud.

15.04.2015 @Nahkanuia

(veel …)

Kolmapäev, aprill 15th, 2015

Arnold Johannes Saar – otsingud jätkuvad

Nädala alguses sain Kohtla-Järve linnavalitsuse registripidajalt sellise e-kirja:

Peame Teid kurvastama aga andmed kod. Saare kohta meil puuduvad.

Juba teist korda jooksid liiva minu pingutused leida Kördi Anna poeg Ida-Virumaalt, kuhu ta Endel Lillemaa sõnade kohaselt ratta ja lehmaga elektrikuks läks. Kuid arvestades täna saadud infot, pidigi see nii minema. Sest …

… sest Arnold Johannes Saar ei saanud kuidagi lehmaga Kukrusele minna kuna ta suri (vaimu)haiglas. Nii teadis rääkida Vardja veskitalu peretütar Õie. Tema sõnade järgi saab kogu Arno lugu hoopis teistsuguse värvingu.

(veel …)

Reede, juuli 6th, 2012

Arnold Johannes Saar

Kui minu mailiaadressile jõudis Kördi Anna dokumendifoto, sattusin selle pere kohta andmete kogumisega hoogu. Logisin veebikeskkonda SAAGA ja mul oli õnne. Osalt koba peale ja osalt tänu nutikatele järeldustele suutsin leida tuleviku tarbeks mitmeid olulisi fakte, mis ma siinkohal ka ära toon. Minu eesmärk oli leida Kördi Arno sünniandmed, et nende alusel edasi minna. Selleks pidin esmalt leidma tema isa ja ema abiellumisaja.

Kõige lihtsam tundus alustada viimasest personaalraamatust, kus elanikud on nimetatud tähestikulises nimekirjas mõisa järele. Personaalraamat (Piibe, Raigu, Preedi, Rõhu, …; EAA.1236.1.196; 1892-1910) sisaldas andmeid nii Wirthide kui Saarte kohta.

(veel …)

Neljapäev, juuni 28th, 2012