Archive for the ‘Pseudo’ Category

Minu abikaasa on …

… salaalkohoolik ja ahelsuitsetaja. See selgus hiljaaegu! Nimelt korjasin mitmel oma jalutuskäigul Vardja teelt üles suitsukonisid ja -pakke, jõe äärest aga õllepurke. Esimese hooga kahtlustasin muidugi jõe äärde suunduvaid kalamehi ning teed kasutavaid jahimehi. Kuid kuna mõlema grupi esindajad vandusid sisuliselt käsi piiblil, et nemad hoiavad loodust ning enne lasevad enne oma jäseme maha raiuda kui sellel loodust reostada, jäi vaid üks variant.

Suitsukoni Vardja teel ©Nahkanuia

(veel …)

Pühapäev, aprill 24th, 2016

Koerukate tolerants ehk kitsed Ervital

Juba mitmendat päeva jalutavad Ervital metskitsed. Ilmselgelt on tegu märgiga koerukate suurest südamest ja tolerantsist, mis on otsapidi jõudnud ka metsaelanikeni, kes vähehaaval on hakanud koduloomadega segunema.

Koerukate tolerants ehk kitsed Ervital @Nahkanuia

PS! Horistont ei ole viltu, seda kinnitab elektripost ja vasakus nurgas paistev hoone.

Kolmapäev, veebruar 11th, 2015

Muinasjutu lõpp

Vestsin siin mõnda aega tagasi muinasloo Taadist ja Meistrist. Toona ei tulnud lõpp meelde aga siis sain niidiotsa kätte ja siin see on:

Taadil möödusid Meistri viimasele sõnumile mõeldes ööd sedavõrd rahutult, et eit teda voodis vähkrlemise eest mitu korda küünarnukiga kostitama pidi. Taat sai kõigest aru aga see mõjutamise värk ei andnud rahu. Et kuidas siis nii? Aga lahendus tuli ootamatul viisil.

Ühel säärasel unetul ööl hetkeks suikudes nägi Taat unes oma vanaisa, kellega ta lapsena väga lähedane oli olnud. Sõnaaher mees nagu ta oli, ei hiilanud vanaisa ka unenäos jutukusega. Istudes hiigelsuure saarepuu all ja pulgaga kanasitaseid varbaid puhastades ütles ta ainult ühe lause: “Ära sitta puutu, läheb haisema.”

Sel hommikul ärkas Taat väljapuhanuna ja valmis plaaniga. Mida iganes polnud vanaisa oma lausega mõelnud, tema jaoks oli asi selge. Üsna pea võis Taati näha põrsas kotis vankriga turu poole kolistamas. Ja kui põrsas müüdud, klaariti Meistriga arved, ühe korraga ja alatiseks. Uue äri seemneks sai Meister lisaks nõutud rahasummale tagasi ka ühe oma ehetest, nii öelda kauba peale.

Kuidas Meistri käsi edasi käis, sellest lugu enam ei rääkinud. Taat aga elas seitsme maa ja mere taga õnnelikult pikki aastaid. Ja oma kolmanda tütre sai ta ka kenasti mehele …

Esmaspäev, veebruar 7th, 2011

Muinasjutt Taadist ja Meistrist

Kui ma väike poiss olin, meeldis mulle väga lugeda ja kuulata muinasjutte. Muinasjutud andsid minu lapsefantaasiale tööd ning panid ette kujutama kõiki neid võimalikke ja võimatuid olukordi, millega minu kangelased kokku puutusid. Ja nii nagu tänase päevani ei häbene ma kätte võtta mõnd vana muinasjuturaamatut, on ka selliseid lugusid, mis endiselt minu mõttemaailma erksana hoiavad. Näiteks lugu Taadist ja Meistrist, mida ma püüan edasi anda mälu järgi kuid võimalikult täpselt.

(veel …)

Neljapäev, veebruar 3rd, 2011

Pettur Marko on liikvel!

Hoiatus kõigile koerukatele! Liikvel on vanade inimeste, fotode ja mälestuste hirm Marko Mänd Nahkanuialt! Selline mulje jäi mulle iseendast paratamatult eile õhtul.

Algselt oli tänaseks planeeritud pikem sõit Tallinna, mille pidin ette võtma, saamaks kokku ühe siitkandi metsataludest pärit inimesega. Eesmärgiks fotode ja mälestuste digitaliseerimine. Meesterahvas, mitte enam noor aga ka mitte muldvana, keeldus ja nagu hiljem telefonivestluse käigus selgus, oli üheks peamiseks põhjuseks kartus, et ma võin osutuda petturiks!

Eks ma olin parajalt üllatunud, sest tegemist oli inimesega, kes oli eelnevalt tutvunud nii vanadpildid.net kui Nahkanuia blogikeskkondadega, andnud mulle oma telefoninumbri ja aadressi ning nüüd siis äkki! Küsisin, et kas ta tõepoolest arvab, et ma pean kaks aastat ajaveebi, kirjutan 700 blogipostitust ainult seepärast, et teda röövima tulla? Avaldan sealjuures iseenda asukoha, väljanägemise ja õige nime. Või et kuidas ta kavatseb ennast edaspidi varjata, kui ta on mulle andnud oma telefoni ja aadressi? :) Ta ei vastanud.

Ma saan muidugi aru, miks inimesed kardavad. On ju igasuguseid tegelasi ringi liikumas ja põhjendatud kartus on alati õigustatud. Ainult, et ma poleks seda iseenda suhtes osanud oodata. Vähemalt mitte enam tänasel päeval. Aga noh, vähemalt oli inimene aus ja lubas ise suvel läbi hüpata! Elame-näeme!

PS! Äkki on hoopis tema näol tegemist petturiga!? Ta ju tahab minu juurde tulla. Küllap on tulekusoovi taga mingi kuri plaan. :)

Pühapäev, jaanuar 24th, 2010

Teopäevade tegemine takistatud

Tulenevalt Riigimaanteel nr. 17112 Piibe-Preedi-Koeru km 5.5 asuva Allika silla ümberehituse tõttu on takistatud Vahuküla talupoegade teokohustiste tegemine Preedi mõisale. See on täitnud talupojad rahulolematusega ning talupojaskond on hakanud relvastuma, et mitte oma kohustisi nii kergelt käest ära anda. Olukorra leevendamiseks on teeehitajad välja pannud ümbersõitu tähistavad sildid, mida mööda oma teo- ja rakkepäevi tegevad talupojad Preedile saabuvad. Nii on olukord suudetud normaliseerida ning ära hoida teetööliste ründamine.

(veel …)

Reede, juuli 31st, 2009

Üks ajaveebi austaja

On väga südantsoojendav saada ajaveebi austajatelt kommentaare nagu see alljärgnev. On näha, et inimene mitte ainult ei loe postitusi vaid mõtleb ka kaasa!  

I was just now googling around about this when I found your post. I’m only dropping by to say that I really liked seeing this post, it’s really well written. Are you going to post more about this? It looks like there is more material here for more posts.

Tänuväärne on seegi, et inimene on võtnud kätte ja alustanud ajaveebi lugemist päris algusest (kommentaar on lisatud järjekorras teisele postitusele). Ja tutvub sellega põhjalikult vaatamata sellele, et ta enda emakeel näikse olevat inglise keel.

Kogu muu maailm võib ju kutsuda selliseid heasüdamlikke ja põhjalikke kaasmaalasi spämmijateks aga mina arvan end nägevat tagamaid. Ma näen tublisid inimesi, kes on võtnud oma eesmärgiks muuta kõikide veebipäevikute sissekanded põhjalikeks ja huvitavateks. Aitäh teile!

Laupäev, mai 23rd, 2009

Kobina velts

Aeg on avalikustada, millistes tingimustes toimub sporditegemine Eesti Vabariigi äärealadel. Ajal mil kogu Eesti on maapiirkondadesse süstitud eurorahadest küllastunud ning külad saanud uute, maakividest ja hirmkalliste seltsimajade näol uue hingamise, monteeritakse Ervita Seltsimajas lauatennise laud kokku käepärastest vahendidest.

Selle kõige juures jääb üle ainult imestada lauatennise suure populaarsuse üle kohalike seas ning harrastajate enneolematult kõrget taset. On olukordi, kus vastastikkused katkematud pallingud kestavad kümneid minuteid! Kui kokku saavad kaks Ervita tippmängijat, võib juhtuda, et teistel sel õhtul enam lauda asja polegi, sest võrdsete vastaste mäng ei tahagi lõppeda. Ja seda olukorras, kus mängitakse 11 punktini! Viimasel ajal ongi mängijate survel mindud seda teed, et mängitakse esimese punktini. Selle saaja on ühtlasi ka mängu võitja. Aga isegi sellised mängud kestavad 10-15 minutit!

(veel …)

Neljapäev, detsember 11th, 2008