Archive for the ‘Ekstreem’ Category

Kõige turvalisem koht maamunal

Nagu lubatud, tuleb siit lugu hommikusest vahejuhtumist Nahkanuial, millesse tuli lõpuks kaasata ka politsei.

Hommik, istume Maarja ja vastärganud Matilde Meelimariga köögis ja naudime hommikusööki kui Maarja märkab Rõhu poolt suurel kiirusel lähenevat Fordi. Kangestume mõlemad hirmust, kas sõidab ketist läbi või mitte, mis, kui hästi järele mõelda, polegi nii lihtne. Tee on kruusane, suhteliselt auklik, taamal elumaja, värav on selgesti näha ja kui mitte arvestada seekord värava taga parklas seisvat musta kalamehe autot, ka siltidega tähistatud. Kõik see kokku võiks manitseda tulijat ettevaatlikkusele. Aga ei, ketist sõidetakse täisvaardil läbi.

(veel …)

Esmaspäev, mai 16th, 2011

Hooletus ees, õnnetus taga – teed on libedad!

Olen täheldanud enda puhul teatavat üleolevat suhtumist nende juhtide suhtes, kelle sõiduoskused nad kas kraavi viivad, kinni jätavad või muidu käpardlikena paista lasevad. Ega kõrvaltvaatajana ongi raske aru anda, kuivõrd on kõik need õnnetused seotud rohkem või vähem objektiivsete põhjustega, mõista, et tegemist on lihtsalt asjaolude kokkulangemisega või siis hoopiski juhi enda hooletusega. Aga nalja nabani seniks kuni midagi sarnast juhtub sinu endaga …

Eile sõitsin valesti valitud sõidukiiruse ja valede juhtimisvõtete tõttu teelt välja Ervital, mõisa taga olevas S-kurvis. Õnneks ei olnud kiirus suur ning autot embas hellalt kõrge lumevall, mis takistas ka külgkokkupõrget elektripostiga. Auto rattad rippu olin siiski kümnekonna minuti jooksul ise üks suur naljanumber. Õnneks sattus mööda sõitma suur traktor, kes mu sellest lootusetust ja häbiväärsest olukorrast päästis. Aitäh! Luban oma juhtimisvõtted üle vaadata ja kohandada libeda tee oludega!

(veel …)

Kolmapäev, detsember 22nd, 2010

Müts maha

Vardja teel jätkuvad rekonstrueerimistööd. Kuigi eile ja täna töötas nii kopp kui masinad pikka päeva, oluliselt kaugemale ei jõutud. Nagu töö käigus selgus, on vana teetamm kohati nii vett täis, et see laguneb raskete veomasinate all täiesti ära. Vajub lihtsalt laiali. Kahel päeval on sinna veetud ligemale viis koormat kivitäidet ja sellest hoolimata õõtsub ja vetrub teepind veomasinate rataste all nagu tüma soo. Savi pressib kivide vahelt välja ning masinaid ähvardab kinnijäämisoht.

Lahendus oleks kogu see õnnetu koht välja kaevata aga selleks pole lihtsalt ressurssi. Juba praegu on ca 1/4 tee peale välja veetud korda kaks enam täidet kui seda oli plaanitud terve vahemaa peale. Et tee võib üllatada, selleks olime valmis aga et see üllatus nii töömahukas on, seda ei olnud me planeerinud. Kindlasti on oma osa praegusel asjade käigul ka nädalajagu päevi maapinda kastnud vihmal, mida me nüüd kraaviga püüame välja saada aga toimunut see ei muuda. Loodame, et lähipäevil ei saja, siis edeneb töö kiiremini.

(veel …)

Kolmapäev, juuni 16th, 2010

Õhtune kojusõit

(veel …)

Pühapäev, veebruar 21st, 2010

Läbi Sinijärve jää

Juhuslikult leidsin oma vanu fotosid üle vaadates ühe haruldase foto aastast 2004. Sellel on näha auk jääs, auku torgatud suusakepp ja seljakott.

Foto on tehtud Sinijärve ääres külmal talvepäeval. Võtsin tookord suuskadel ette pika matka Jõekülast Sinijärve äärde, et seal uisujääd proovida. Mäletan kuidas läbi metsa rassisin, suusad pidevalt takerdumas oksarägasse ja korra isegi okastraati (Räägu talu juures). Ma ei tulnud mööda teed vaid teisel pool kanalit, piki selle kõrget kaldavalli, kus omal ajal ilmselt traktoriga sõita sai.

(veel …)

Kolmapäev, jaanuar 6th, 2010

Matiga allikatel ja rabas

Eile käisime Matiga Norra allikatel, kaaslaseks Toomas, Jaak, Helena, Adrian ja Mariann. Kuigi kolm meist olid päris väikesed, vanuses 3-5 aastat, julgesime ette võtta jalgsiretke Võlingi jõe lätetele ja isegi kaugemale. Siis aga väsisid lapsed ära ja võiks öelda, et kustusid jala pealt. Tammikute pere pidi lahkuma. Meie Matiga läksime veel Purskavale allikale, jõime seal puhast vett, sõime puhast jääd ja saime kokku tuttavatega endisest Endla Looduskaitseala administratsioonist.

Mati näitas ennast üles täiesti uuest küljest! Kuigi ma olin valmis teda juba varem kukil kandma, pidas poiss väga hästi vastu ja sumpas terve minekutee vapralt paksus lumes. Sumpas ka siis kui jõeäärsel laudteel pidevalt sellest mööda astus ja kõhuli käis. Sumpas isegi sellest hoolimata, et teised kaks last suurema osa ajast oma onude seljas ratsutada said. Väga tubli! (Foto Helena Tammik.)1

(veel …)

  1. Vaata veel fotosid sellest matkast postitusest “Maarja ja Mati“. []

Esmaspäev, jaanuar 4th, 2010

Paadisõit Väinjärvel

Aasta lõpus, kui on palju vabasid päevasid, on aega (taaskord) läbi vaadata oma fotokogu ja taasavastada sealt põnevaid pildiseeriaid. See siin on tehtud 2007 aasta augustis Väinjärvel. Oleme siis juba “kohalikud” ja ma mäletan, et sai see paadisõit ette võetud poisile antud lubaduse tõttu. Lisaks oli isal salakaval plaan Preedi sopis ennast vette kasta ja laps kaasa meelitada. Meil olid selleks tarbeks ka käepadjad kaasas.

Reede, detsember 25th, 2009

Matiga Nahkanuial kelgutamas

Matil oli täna Wii-keeld ja seepärast toimetasime temaga tavapärasest kauem õues. Mina lükkasin lund, tükeldasin vanu lauajuppe ja tassisin need tuppa, tema kaevas lumevalli auke ja loopis mind lumega. Vahelduseks tegin poisile kelgusõitu. Meil Nahkanuial on ju tasane maa ja väikemees on juba nii suur, et teda pikalt vedada ei kannata. Sellistel hetkel rakendamegi Skoda kelgu ette ja sõidame ettevaatlikult paar tiiru marsruudil Nipi Kõrsi-Kördi-Nipi Kõrsi. Kuidas see välja näeb? Niimoodi:

Neljapäev, detsember 24th, 2009