Õhtune kojusõit
Pühapäev, veebruar 21st, 2010
Hommikused teeolud Koeru valla lõunaservas olid vaatamata eilsele lükkamisele troostitud. Sõiduautoga otse Rõhu ristist Ervitale pääsemine oli võimalik ainult tubli labidatöö tulemusel. Siloaugust edasi oli tee mattunud kohevatesse lumevaaludesse, mida kühveldada oli lausa lust (kui ainult olukord oleks olnud teine). Telliskopli juures tuli autoga mitmest suurest vaalust hooga läbi sõita nii et kevadel ootab autot kindla peale üks tõsisem läbivaatus. Ei ole Skoda mõeldud tee lükkamiseks.

Laupäev, veebruar 20th, 2010
Kas metssigade jäljerida otse õues peaks mind tegema murelikuks või mitte? Sead tulid Ervita poolt piki Vardja teed praktiliselt selle algusest kuni nipi Kõrsini ja kulgesid sealt edasi metsa poole. Vägisi jäi mulje nagu polekski tegu metsikute ja inimkartlike loomadega vaid külatanumal patseeriva armastajapaariga, kelle jaoks on selline pimeduse kattevarjus tehtud jalutuskäik üks osa päevatoimetustest.
Küllap oli tegu samade sigadega, kelle jälgi ma Matile kolme paiku Ervitale bussi peale minnes näitasin. Sead olid võtnud suuna Matrovi söödaplatsi poole ja mul on kuri kahtlus, et tegemist oli samade isenditega, kes hiljem sealt ringiga läbi Rõhu ja minu õuest läbi läksid. Olles minetanud täielikult ohutunde. Tea mida uimastavat Olev neile seal annab! :)
Neljapäev, veebruar 18th, 2010
Midagi pole teha, on üks teema, mille üle võib jahuda tõenäoliselt lõpmatuseni ja see on talvine teede hooldus. Selles valdkonnas on alalõpmata midagi halvasti, tegemata või valesti tehtud. Vaadake või allolevaid fotosid! Kuidas on võimalik blokeerida ristmikul üks teedest sõiduautodele täielikult? Ja miks sõiduautodele, ka prügiautole, kes kohe kindlasti ei sõida sealt läbi.
Palju on räägitud (olen ka ise rääkinud) sellest, et tänane teedehoolduse kvaliteet paneb raskesse olukorda lastega pered, rasedad, vanemad inimesed, lõhub autosid ja röövib inimestelt kallist tööaega. Tegelikult ei ole küsimus üldse selles! Küsimus on lükkaja suhtumises ja selle valliga andis höövlijuht märku oma põlgusest ja hoolimatusest teiste töö ja elu vastu. Kui ettevõte seda valli kiiremas korras ei likvideeri, on see ka nende sõnum. Loodetavasti reageerib vallalavalitsus kiirelt ja otsustavalt oma elanike kaitseks, sest ma kaldun arvama, et tegemist pole esimese ega viimase kinnilükatud teeotsaga.
Neljapäev, veebruar 4th, 2010
On magamaminekuaeg. Väljas muudkui sajab ning tunda oli ka temperatuuri langust. Kuigi hetk tagasi käis ka masin teed lükkamas pole kindel, et hommikul välja saame. Ise tegin õhtupoolikul tiiru Ervitale, sealt otseteed mööda Koeru ja siis mööda Väinjärve teed tagasi. Läbi sai kõikjalt kenasti aga lund on palju. Oi kui palju!
Alles ma siin kilkasin kui väga mulle talv meeldib. Et sajab, külmetab ja kriuksub. Tegelikkuses on praegu mingi kummaline pingelangus ja kogu selle veebimajandusega lausa tuleb ennast tegelema sundida. Küllap kehtivad ka inimesele samad reeglid mis metsloomadelegi. Et mida soojem ja niiskem sügis, seda rohkem on toitu ning seda kauem peavad loomad talvele kogutud rasvavarude arvel vastu. Minul said need rasvavarud ilmselt hetkega otsa.
Esmaspäev, veebruar 1st, 2010
Kui omal ajal taheti kodust kaugemale minna, tuli hobune ree või vankri ette rakendada. Ei seganud pakane ega suvekuumus, vihm ega päike. Minu raudhobu täna hommikul aga ei käivitunud. Et masin liikuma saada, tuli Ervitalt abimehed tellida. Isegi võimsa maastikumasina topeltakult ei sujunud käivitamine just tõrgeteta.
Kui omal ajal oli 30 kraadise pakasega vett tarvis, sai seda kaevust ammutada ja ämbritega tuppa kanda. Tülikas aga töökindel variant. Nagu AK äsja uudistest edastas, olla kusagil eestis maja maha põlenud pärast seda, kui peremees püüdis veetorusid leeklambi või millegi sarnasega lahti sulatada. Meil on vesi vaatamata pakasele olemas aga sansõlmes hõõgub ööpäevaringselt 100W pirn ja möödunud öösel täiendavalt ka puhur.
Pühapäev, jaanuar 24th, 2010
Kui ma täna õhtul aida all puid saagisin ja korvidesse ladusin, heitsin juhuslikult pilgu pikalt aidanurgas seisnud suurde musta prügikotti. See kott oli seal olnud juba kuid. Oma suureks üllatuseks avastasin selle täis olevat suuri, kenasti rulli keerdunud ja täiesti kuivi kasetohurulle! :) Milline meeldiv ja kasulik üllatus majapidamises, kus suur osa päevast kulub puude tassimisele ning tule hoidmisele koldes.
Talv on kestnud pikalt. Lausa nii pikalt, et Vikerraadio võttis täna teema üles ning küsis kuulajatelt, kuidas nemad külmadesse ilmadesse suhtuvad. Mina küsiksin sedasama iseendalt ja Nahkanuia ajaveebi lugejalt. Mis te arvate, kas paks lumevaip, kestvad ja väga külmad talveilmad on nuhtluseks või jäävad pigem igapäevaelu plusspoolele?
Reede, jaanuar 22nd, 2010
Tänast päeva jääb iseloomustama kaks positiivset sündmust!
Esiteks Mändide pere hokivõistlus Kördil, kus ebavõrdses võitluses koos sobi ja väravate valesti arvestamisega pandi mind kenasti paika. Mati ja Maarja moodustasid ühe meeskonna ja mina teise. Mati oli väravas, Maarja ründas, vastasena pidin mina mõlemat rolli täitma. Kui väravate lugemine oleks olnud Mati teha, poleks ma ühtegi kirja saanud, sest tema luges ainult neid, mis nemad lõid. Lisaks veel hoobid hokikepiga vastu säärekonte ja muud ebaausad võtted … Sellegipoolest oli tore koos tegutseda ja tundub, et isegi sobimeistrid arvasid seda, sest lahkusime alles siis kui Mati peaga vastu jääd kõmatas.
Teisipäev, jaanuar 12th, 2010
© 2010, Nahkanuia ajaveeb. All Rights Reserved.
WP theme by GetTemplate.com