Archive for the ‘Kloontruuper’ Category

Kohtumine kährikuga

Huvitav lugu nende loomadega, pikka aega pole neid üldse näha ja siis tuleb korraga kaks kokkupuudet, mõlemad pealegi koduõues. Hommikune nahkhiirelugu oli enam kui huvitav, sest loomake rippus ilmselt kuskil murutraktori all ning kukkus sealt käivitamisel maha. Kähriku aga avastas Truuper samuti kummalisest kohast.

Ühesõnaga, toimetasime Maarjaga sauna juures kui koer hakkas haukuma. Kuna me ühtegi olendit liikvel ei näinud, ei pööranud me sellele esialgu rohkem tähelepanu. Kui aga haukumine jätkus, pani Maarja tähele, et Truuperi pilk on suunatud vundamendi sees kindlasse kohta ja me läksime vaatama. Mina läksin koera juurde ega näinud alguses midagi, Maarja aga lähenes teiselt poolt ja nägi minu adrakollektsiooni taga mingit looma kerratõmbununa. Nüüd nägin ka mina ja polnud kahtlust, et tegemist on kährikuga.

Edasine toimus kiiresti. Lasin Truuperi lahti, hetkega oli kõik läbi ning me viisime laiba majast eemale. Mulle jäi  mõistatus, mis ajas selle noore kähriku Truuperi juurde, pealegi päise päeva ajal? Kogenematus või mingi haigus? Loom oli jõudnud sisuliselt iseenda kõrvale päris suure hunniku jätta. Oli see loomulik vajadus, hirmu või taas, haiguse märk? Ei oska öelda.

Järgnevad fotod pole nõrganärvilistele.

(veel …)

Laupäev, august 11th, 2012

Kõigil on tegemist

Matil on tädipoeg Tommi külas. Tilde on haige. Minul on töö juures pingeline ja Maarjal oli kah hulga tegemist. Kõigil on tegemist kas enda või teistega. Koosolemiseks leiame aega õhtupoolikutel, mis jäävad sageli liiga lühikeseks.

Kuna trimmer on korras, toimetan tasapisi teeservadega. Töö edeneb visalt aga edeneb. Küla näeb taas välja otsekui seal elataks.

Õhtul käisime poistega vaatamata jahedale ilmale Väinjärves ujumas. Vesi polnudki nii külm kui kartsin aga piisavalt. Poisid tegid mõned hüpped tornist ja siis hakkas neil külm. Tommi kontole panime kirja hüpped torni teiselt ja kolmandalt korruselt.

Veelgi hiljem käisime poiste ja koeraga jalutamas. Jõudsime välja Sepa talu õuele, mis nägi välja … teistmoodi. Poisid oleksid sinna kindlasti ära eksinud kui nad ainult oleksid julgenud lehtede vahele minna. Isegi minul kasvasid need lehed üle pea.

Edasi tulevad mõned fotod.

(veel …)

Neljapäev, august 9th, 2012

Huumor: Marko Mänd Nahkanuia külast ja tema koer

Mais laekus kohalikule politseikonstaablile alltoodud e-kiri. Kuna tegemist ei ole konstaabli vastutusalaga, jõudis e-kaebus, nii oleks seda õigem nimetada, vallavalitsusse. Vallavalitsusest käidi olukorda kontrollimas, vesteldi külaelanikega ning sellega asi minu jaoks piirdus.

Sellise kirja peale ei oskagi reageerida, pole kindel kas peakski. Inimene, kes selle kirjutas, omab kõrgharidust (vastavad initsiaalid olid ka e-kirja manuses), on Nahkanuial käinud minu teada minu siinoldud aja jooksul 2 korda, elab meist 100 kilomeetri kaugusel … Neil põhjustel ei näe ma põhjust ennast õigustada, tõde minu ja Kloontruuperi kohta teavad kõik, kes on minu juures käinud ning seepärast paigutan postituse Nahkanuia huumorinurka.

NB! Udeva rahvas! Olge siis ettevaatlikud, teie ja teie kariloomade elu on ohus, lohutuseks jääb teile teadmine, kelle süül see nii on.

(veel …)

Teisipäev, juuni 12th, 2012

Kloontruuper

Käisin õhtul koeraga jalutamas. Innustununa hiljuti juhuslikult päris õnnestunud seapildist, püüdsin sama saavutada ka koeraga ja minu arvates võib tulemust pidada õnnestunuks. Vaadake ja otsustage ise. Saladuskatte all ütlen, et sellist fotot pole üldse raske teha, Normaalsetes fotoblogides (mida Nahkanuia ajaveeb õnneks pole) on need kategooria “untsus” all.

(veel …)

Pühapäev, juuni 3rd, 2012

Nahkanuia kassid-koerad

Magu lubatud võtsin täna käsile Kloontruuperi kuudi, mlle katus nädalajagu päevi lõplikult läbi vettis ja sellest läbiimbuv vesi kuudi sisuliselt elamiskõlbmatuks muutis. Mis ma tegin? Kõigepealt kiskusin lahti kuudi siseseinad, mis olid “viimistletud” mingi tugevamat sorti ehituspapiga, et näha selle all oleva kivivilla seisukorda. See oli viga, sest kord ärakistud pappi enam tagasi panna ei olnud võimalik ja sellega koos kaotas ka vill oma mõtte. Selleks talveks jäid kora kaitsma vaid OSB plaadist seinad aga ma arvan, et koos poolkaares ümber kuudi olevate laudamüüridega on koer siiski külma eest kenasti kaitstud. Pingutasingi kuudi soojustamisega üle.

(veel …)

Laupäev, detsember 3rd, 2011

Persona non grata

Kui fekaalihunnik aida taga muruplatsi keskel kerkima hakkab, räägib see vähemalt kahest asjast: on sügis ja kährikud on kolinud maja lähistele. Olen mitmel õhtul käinud tegijaid otsimas aga peale korra nähtud silmapaari pole suurt midagi lambivihku jäänud.

Kuna möödunud töönädal oli pingeline ja kiire, istus majavalvur Truuper suurema osa ajast kinni. Täna õhtul arvasin olevat õige aja ennast pisut sirutada ning pakkuda sama ka koerale. Meil läks hästi, sest aida nurga juurest paistsid taas kaugele persona non grata silmad. Truuper ei vajanud kolme korda ütlemist (kaht siiski vajas) ja andis päkkadele valu. Kui lõpetasime, võisime kindlad olla, et fekaaliküngas mõnda aega ei kasva.

Kuigi Truuper pole jahikoer, selleks pole ma teda kunagi koolitanud, on tal oma laikast emalt ja hagijast isalt siiski tugevad jahigeenid kaasas. Reeglina väljenduvad need hiireurgude lahtikaevamises ja nende omanike loojakarja saatmises oma tugevate hammaste all. Teinekord kisuvad need teda ka metsa poole aga siis ta tahab, et oleks sinna jäänud, ma ei vaata sellistele ärajooksmistele sugugi hästi ning pikem ketisolek on garanteeritud. Õnneks pole midagi sellist juba väga pikka aega juhtunud.

Kohaliku kährikutõrje meeskonnana moodustame me koos päris hea tandemi. Truuper on kiire ja indu täis, mina täidan need lüngad, milles tal kogemuste puudumise tõttu vajakajäämisi on.

Aga võib ka muidugi olla, et kogu lugu on lihtsalt minu fantaasia vili.

Reede, oktoober 28th, 2011

Hundid

Hiljuti levis kohalikus meedias ja ka sotsiaalvõrgustikes info Udeval oma kodu õuel murtud koerast. Nädalavahetused helistas mulle naabrimees Kungla talust ja küsis Truuperi kohta. Et kas on veel alles, sest tema leidis oma koerast ainult karvatuusti.

Kloontruuperi käsi on siiani käinud muretult aga tulenevalt viimase aja uudistest olen hakanud tema pärast pisut muret tundma. Ilmselt ei tundu ainult mulle imelik, kuidas Truuper on siiani eluga pääsenud, sest sain täna veel ühe muretseva kõne kohalikult jahimehelt. Nüüd ei teagi mida teha, kas peaksin hakkama koera territooriumi aiaga kindlustama või jätma kõik looduse reguleerida.

Täna õhtul jätsin siiski veel looduse reguleerima aga lugesin koerale sõnad peale ning võtsin talt lubaduse ohuolukorras kuuti põgeneda.  Kuid teades ja tundes oma krantsi olen ma veendunud, et sinna ta kindlasti ei lähe.

Esmaspäev, oktoober 3rd, 2011

Truuper seltsib kassidega

Kloontruuper on Nahkanuia kassirojudest kangesti huvitatud. Ja arvestades kasside käitumist, on enam kui selge, et nemad samuti. Nad kohe ei jäta seda koera rahule kui too lahtiselt õues ringi jookseb ning hiilivad ligi “tüli norima”. Täna sain aru, et kui Matsiga tahab Truuper mängida, siis Tutiga on ta teistmoodi. Vahtisid seal vahtrapuu all üksteist ainiti ja kuigi Tutil oli selg küürus ja karvad turris, ei kippunud ta eriti ka põgenema. See, mis koera ja kasside suhtest fotole jäi on allpool kenasti näha. Kliki lihtsalt esimesele fotole ja sirvi nooleklahvidega.

(veel …)

Reede, august 5th, 2011