Lugesin üht blogi ja klikkisin seal allikale viitavale lingile. Sattusin huvitavale ajaveebile aadressil http://lood.wordpress.com/, mis veebibruseri vahelehe järjehoidjal kannab nime “Hetked ajaloo lähistel”. Ajaveebi sirvides torkas mulle vasakul olevas menüüribas silma tuttav foto (ringiga ümbritsetud).
22. mai Järva Teatajas avaldati tavapärane miniküsitlus teemal: “Kui oluline on teie meelest vetelpääste kohalolu rannal”. Üks vastajatest olin mina kui Koeru valla elanik ja Väinjärves korrapäraselt supleja. Millisest andmebaasist Järva Teataja minu kontakti leidis, ei oska öelda. Nad ise ütlesid, et tulin neile “meelde”. Telefoni teel kiirkorras toimunud küsitlus ei jätnud võimalust vastuse läbimõtlemiseks aga tagantjärele kirjapandut lugedes polegi see väga totter. Tegemist on üpriski täpselt edasiantud tekstiga kuigi sõnastust on muudetud. Lugege, hinnake minu seisukohta ja kui see pole vastuolus teie südametunnistusega, pakkuge välja enda oma.
Kui me kolmekesi Roheliste Rattaretke “Kuidas elad Vooremaa” Palamusel lõpetasime, tegi meiega intervjuu Reporteri reporter. Killuke sellest intervjuust on sees ka Reporteri järelkajas rattaretkele. Kui keegi tahab kuulda mind avaldamas arvamust 2010 aasta retke marsruudist või Mattist avadamast saladust rattaretke kõige lahedamast kohast, vaadake allolevat videot. Kellele video alguses pakutud joomased tüübid väga huvi ei paku, kerige klipi lõppu ja vaadake lõiku algusega 3:58 kuni 4:15.
Aeg ajalt olen oma lemmikkaubamärgiga töötades sunnitud tegema asju millega ma mitte üks teps arvestanud ei ole kuid mida tegemata ka ei saa jätta. Nagu näiteks tänase Eesti Ekspressi vahel olevas meeslugejale suunatud väljaandes “EE Mees” olev fotoseeria. Kes ei taha vaadata mind, lugegu Timberlandi kohta. Tegemist on kaubamärgiga, mis vaatamata oma keskmisele või keskmisest kõrgemale hinnaklassile on oma keskkonnasõbralike ja kvaliteetsete toodete poolest väärt soetamist.
Maaleht korjas fotoseeria magavast kährikust üles ja pani need oma PÄEVAPILDI rubriiki üles. Aitäh neile, sest see on väike reklaam ka Nahkanuia ajaveebile. Huvitav on lugeda kommentaare kähriku loole. Vaadake neid Maalehe nupukese alt või siis postitusest endast. Ma tahaksin, et oleks päris selge nende kivide suurus, millega ma looma “tappa” püüdsin. Valdavalt oli tegu vähem kui 10 mm läbimõõduga krohvitükikestega, mille ma sealsamast prahi seest korjasin. Kuidas need küll kellelegi viga teha saaksid, eriti veel paksu ja koheva karvaga loomale, jääb mulle küll segaseks. Need tellised, mis seal looma ümber vedelesid, olid pärit lõhutud küttekoldest, mitte meie poolt sinna loobitud! Ma tõepoolest püüdsin looma äratada ka valjult hõikudes ja roostes purgiga kolistades. Ei juhtu ju iga päev sellist olukorda, et avastad talveunes looma sellises kohas magamas. See koht oli nii pentsik, et tahes tahtmata tekkis kahtlus selle normaalsuses. Sellest siis need süütud katsed.
Kui Järva Teataja ajakirjanik avaldas soovi minust artikkel teha, ei osanud ma ette näha artikli avaldamisega internetis kaasnevaid kommentaare. Mitte et mul midagi karta oleks olnud aga õigus anonüümsena kommenteerida toob sageli inimestes välja halvima. Õnneks ei pälvinud kokkuvõte portreeloost sedavõrd tähelepanu ning mind ei maetudki pori alla. Paar kibedat märkust siiski tehti ja nüüd on mul omakorda midagi öelda. Et saaks veelgi selgemaks, kes see Marko siis ikkagi on.
Oma kommentaaris kirjutab “Maakas”:
Uskumatu, et Marko maakaks hakanud. Kooliajal oli kõva “maakate” mõnitaja ja nüüd järsku maa mees missugune. Tere tulemast klubisse. Paneb enda lapsed nüüd kas maa kooli või Paidesse. Ei tea kas maa kool ikka kõlbab. Maakad ju.
Lubatud persoonilugu on ilmunud. Tänasest Järva Teatajast saab lugeda artiklit “Endine linnamees võtab maaelu tõsiselt“. Lühikokkuvõte on üleval veebiversioonina, täispikka artiklit loe paberkandjalt! Vähemalt Koeru postkontoris olid mõned Järva Teataja eksemplarid hommikul olemas!
Täispikka artiklit võid Nahkanuia ajaveebist lugeda järgmise nädala teises pooles! Panen sinna siis ka Andrus Eesmaa tehtud fotoseeria.
Hetkel tundub, et ei tahetagi abi, vaid just vinguda ja vigiseda. Ausõna, ei saa ju kedagi aidata, kui ta ise abi ei palu… Nii on see igal pool, kodus-koolis-lasteaias… Elus:) — SisinSusin, koerufoorum.net