Archive for the ‘Looduskaitse’ Category

Kaitseala sai uued piirimärgid

Möödunud pühapäeval peatus värava taga kaks suurt dziipi, mõlemal lisaks veel ka haagis. Selgus, et tuldi vahetama välja kaitseala piiritähiseid. Olemasolevad immutatud puidust postidel plastikule kleebitud tähised olid juba pikemat aega näruses seisus, osad postid pikali kukkunud ja plastik tükkideks. Huvitaval kombel vanu poste ära ei koristatud vaid löödi uued nende kõrvale.

Uued piiritähised ©Nahkanuia

(veel …)

Kolmapäev, november 9th, 2016

Haava tee puhastamine 2015

Ma ei olegi vist kirjutanud, et millalgi suve esimeses pooles, pärast tuulemurru ja metsakuiva väljavedu, tõi Toivo Vardja teele kolm suurt koormat killustikku, millest piisas, et ühel lõigul suuremad augud päris korralikult ära täita. Ja kuigi on tegemist järgimist vääriva teoga, mis rõhutab mitte ainult omanikuks olemise rõõme vaid ka kaasnevaid kohustusi, on olukord ideaalist kaugel. Siiski võib Vardja tee seisukorda pidada endiselt rahuldavaks ning erilist rõõmu teeb see, et teega seonduv on nüüdseks pälvinud vähemalt kahe omaniku tähelepanu. Selle tulemusel peaks tee olukord pärast põllutööde lõppu paranema veelgi.

Üle pika aja puhastati ka Haava teed. Seda tegid kohalikud jahimehed möödunud nädalavahetusel eesmärgiga hakata seal saabuval hooajal jahti pidama. Viis meest läksid trimmerite ja saagidega varustatult Haavani välja, saagides tee peal läbi kõik sinna kukkunud puud ja oksad ning trimmerdades maha noore võsa. Viimati tegime sedasama Ervita meestega aastal 2010. Erinevuseks ehk niipalju, et meie töö tulemus oli hoolikam, kuna trimmerdasime maha ka kõrge rohu kuid me ei jõudnud nii kaugele kui jahimehed. Järgnevatel aastatel on tee puhastamine toimunud Haava lagendikku puhastama mineva traktori poolt “kõrvalsaadusena”, kõik teel olev lihtsalt lömastatakse traktori rataste all.

(veel …)

Neljapäev, september 10th, 2015

Lootusetu lugu

Käisime Maarjaga õhtul Väätsa prügilas. Muidugi mitte jalutamas vaid keskkonda säästmas. Rehvihunniku juurde sõites märkasin kummaliselt rabelevat lindu ja mulle tundus, et ta oli millegi küljes kinni. Tagurdades saime teada kuidas. Linnu jalg oli jäänud betoonjuraka küljest väljaturritavate armatuurvarraste vahele kinni ning oli rabelemise tulemusel peaaegu küljest tulemas. See nägi välja nii …

Kajakas Väätsa prügilas @Nahkanuia

(veel …)

Teisipäev, juuli 21st, 2015

Endla ringvaade

Esmakordselt Nahkanuia ajaveebi ajaloos olen astumas libedale teele ja avaldan ühe videoklipi ilma selle omaniku loata. Tegemist on Nõukogude Eesti ringvaatega (nr. 13 (1337) juuli 1985) Endlast, mis mul õnnestus saada tänu ajaveebi lugejale, kes minuga kontakti võttis ja mulle DVD toimetas. Ma ei ole kindel kui suure kuriteoga on tegu ja kas tegemist on üleüldse kuriteoga aga eks ma siis võtan selle ära kui asi peaks tõsiseks minema. Muidu on ringvaate iga sekund hindamatu, eriti see lõik, kus näidatakse Nava talu ja selle hooneid, Sinijärve vana tammi ja palju muud.

Mis puutub autoriõigustesse Eestis, siis alles see oli kui ma avaldasin õpetliku video külaliuvälja rajamisest, mille taustaks mängis Olav Ehala lugu “Päikeseratas”. Et kellelgi ei jääks midagi saamata, võtsin ühendust Eesti Autorite Ühinguga soovisin loo esitamise legaalseks muuta. Pikale ja meeldivale diskussioonile ei järgnenud vaatamata lubadusele minuga ühendust võtta midagi. Ja nii ongi Olav Ehala loo eest autoritasud maksmata. Tuleb siiski tunnistada, et EAÜ esindaja oli isegi nõutu olukorrale sobiva lahenduse pakkumisel, sest kuna loo esitamise eesmärk pole tulu teenimine, tundub igasuguse summa küsimine ülekohtusena. Midagi leppisime küll kokku aga nagu öeldud, tagasi mulle keegi ei helistanud, arvet esitatud pole.

Loodan, et ka antud videoklipi esitamisega Nahkanuia ajaveebis probleeme ei teki. Sest vaevalt, et keegi üleüldse selle vastu enam huvi tunneb. Samas minu ja teiste kohalike loodus- ja ajaloohuviliste jaoks on kahtlemata tegemist tõelise pärliga. Suhtlen kindlasti ka võimaliku autoriõiguste omanikuga ja annan tulemustest teada. Seni aga nautige!

Laupäev, märts 13th, 2010

Talgud Endla looduskaitsealal

Kas keegi tahab kampa lüüa? Mina olen vististi mineja, sest kuidas need matkarajad ja laagriplatsid ikka muudmoodi korda saavad kui vabatahtlike abiga!

Hea looduse sõber!

Olete oodatud kaasa lööma Endla looduskaitsealal asuva Endla puisniidu ja Endla järve äärse viiva raja ning puhkekoha korrastamisele, xx mail, algusega kell xx.00. 1

See talgupäev on jätk pikaajalisele väljakujunenud tradistsioonile koostöös kohalike omavalitsustega, kohalike looduse sõpradega, pool-looduslike alade taastajatega kaitsealal olemasolevate matkaradade taastamiseks ja ala loodusväärtuste hoidmiseks-säilitamiseks.

(veel …)

  1. vaata minu kommentaari 15.04.2009 []

Esmaspäev, aprill 13th, 2009

Retk küla kaugematesse metsataludesse

Küla vanima meessoost elanikuna tegin täna, aasta esimesel päeval, kohusetundlikult tiiru peale Nahkanuia küla kaugematele nurkadele ja külastasin kaht üksikut metsatalu. Üks neist Haava ja teine Vardja. Nähtu hindamiseks pidin esmalt kindlaks määrama vaatenurga, sest kõik see mis mulle meeldis, ei pruugi meeldida teistele.

Kõigepealt tuleks kindlasti kõna alla tee Haavale. Ma ei räägi siin mitte teekattest vaid tee märgatavusest looduses. Juba 2002 aastal kui ma esmakordselt seljakott seljas kaaslastega üle Haava matkasin, oli meil, võõrastel, tükk tegemist, et seda leida. Mis seal vahepeal on toimunud ja kas keegi seda hooldab, on mulle teadmata. Viimati suvel Haavale minnes leidsime nii teeotsa kui tee enda kenasti kätte. Samas nüüd, talvel, pärast torme, lumesadusid ning külma-sooja vaheldumist, on mõned rajalõigud esmalt raskesti läbitavad ja teiseks, raskesti leitavad. Näiteks teele jäävat kraavi ületades sattusin korraks isegi segadusse, sest teisel pool kraavi puudus igasugune märk edasiviivast rajast. Teadsin, et olen õiges kohas, seda kinnitas ka korraks sisselülitatud GPS aga teed polnud. Suurivaevu ja intuitiivselt leidsin õige teeotsa kätte.

(veel …)

Reede, jaanuar 2nd, 2009

Keskkonnasõbralik Nippi Kõrsi

Möödunud suvel juhtusin nägema filmi ökomajast. Film kestis kolm tundi ja ausalt öeldes ei viitsinud ma seda lõpuni vaadata. Tõepoolest, ka kell oli palju ja raske tööpäev seljataga aga peamiseks põhjuseks oli siiski filmi poolt edastatud sõnum: elada loodusega sina peal, tähendab olla miljonär.

Mina nii ei arva. Arvan hoopis, et keskkonnasõbralikult võib elada ka miljoniteta. Ja et tegelikult ei seisne see mitte niivõrd kasutatud materjalides kui tarbimishoiakutes! Küsimus pole seega mitte selles, kas mul on mobiiltelefon või auto, vaid selles, kui tihti ma neid vahetan või kuidas kasutan. Maja ehitamisega on peaaegu et sama lugu. Võiks ju ehitada põhupakkidest ja ei tea millest ning tuua kõik vajalik kohale erinevast Eesti või isegi maailma otsast. Aga lihtsam ja ma arvan, et ka keskkonnasõbralikum on kasutada kohalikke meistreid-materjale ning tarbida mõõdukalt.

(veel …)

Kolmapäev, november 5th, 2008

Usalduskrediit taastatud

Juhani sõnad tema viimastest kommentaaridest jäid mind pisut painama. Seda hoolimata sellest, et ta minu poolt kirjutatut pisut teistmoodi aru sai kui ma mõelnud olin. “Vana loodusmehe” ja “kohaliku ATV mehe” ühele pulgale seadmine sai minult küll selgituse aga süütunne jäi ikkagi. Tegelikult ei puudutanud mitte niivõrd Juhani poolt öeldu kui fakt, et ma oma rumalusest jätsin vastamata mehele, kes mulle ja oma seltsile kõigest hingest parimat soovis. Tundsin süüd, et ma sellele vanale loodusmehele tagasi ei helistanud ning keegi seda tähele pani ja (küll teises kontekstis) esile tõstis!

(veel …)

Neljapäev, oktoober 16th, 2008