Nahkanuia ajaveeb
Elust ja olust Nahkanuia külas, Koeru vallas

Ka täna ei saa ma lugejat “inspireerida” oma kätetööga Nahkanuialt vaid tunnistan üles veel ühe merelkäigu. Töö kohustab aga pole midagi paremat meeldivast kohustusest, mida tuulise ilmaga meresõit kindlasti on. Selline nägi see välja pildis.

(veel…)

Käisin täna “Bertaga” Tallinna lahel. “Berta” on teist hooaega Timberlandi purje kandev jaht, mille meeskond võõrustas mind ja veel kuut Eesti Timberlandi kaupluste töötajat. Tegemist oli kombinatsiooniga meelelahutusest, koolitusest ja meeskonnaüritusest. Tüdrukutele meeldis, mulle meeldis. Väga mõnus vaheldus.

(veel…)

Aeg ajalt olen oma lemmikkaubamärgiga töötades sunnitud tegema asju millega ma mitte üks teps arvestanud ei ole kuid mida tegemata ka ei saa jätta. Nagu näiteks tänase Eesti Ekspressi vahel olevas meeslugejale suunatud väljaandes “EE Mees” olev fotoseeria. Kes ei taha vaadata mind, lugegu Timberlandi kohta. Tegemist on kaubamärgiga, mis vaatamata oma keskmisele või keskmisest kõrgemale hinnaklassile on oma keskkonnasõbralike ja kvaliteetsete toodete poolest väärt soetamist.

Earth Day on Timberlandi aasta üritustekalendris üks peamiseid sündmusi. Tegemist algatusega aastast 1970, mille eesmärgiks oli tõsta inimeste teadlikkust planeet Maa keskkonnast (allikas: Wikipedia). Timberlandi rahvale tähendab see, so. 22. aprill, tavaliselt tööandja poolt kinnimakstud ja üheskoos veedetud päeva kusagil kontorist eemal vabatahtlikult kogukonna heaks töötades. Eesti Timberlandi rahvas käis sel puhul Põhja-Kõrvemaal, kus koostöös RMK-ga korrastati Nikerjärve lõkkeplats ning korjati ära hulk mahaloobitud prügi nii sealselt õppearajalt kui ka Valgehobusemäe karjäärist. Usutavasti peaks meie poolt tehtu olema oluline suurele hulgale Eesti lastele, kelle huve Nikerjärve laagriplats ja loodusrada eelkõige teenivad.

Peaksin olema pikast tagasisõidust läbi Euroopa välja puhanud aga pole mitte. Koju jõudsin teisipäeva hommikul vastu kolmapäeva kell 4. Kui poleks olnud äia, oleksin ennast ilmselt surnuks sõitnud, sest teel Pärnust Koeru läks pärismaailm unemaailmaga ikka korduvalt sassi. Korra tabasin ennast äia jutu peale sihukest jama suust välja ajamas, et hoia.

Mida öelda pika tagasisõidu kohta? Kõik sujus üllatavalt hästi ning vastupidiselt minu kartustele ei juhtunud midagi sellist, mis oleks kuidagigi moodi aeglustanud või takistanud tagasijõudmist. Liinibuss tõi mind Londonist Amsterdami pisut vähem kui 10 tunniga. Alustades 8:30 olime sihtpunktis  juba kell 18 ehk kaks tundi planeeritust varem. Miks ja kuidas see nii läks, mina aru ei saanudki.

(veel…)

Nagu Twitteris juba säutsusin, käisin päeval närvide rahustamiseks Inglismaa lõunarannikul linnakeses nimega Brighton, mis jäi ca 20 minuti rongisõidu kaugusele minu peatuspaigast. Ilm oli fantastiline ja rahvast palju liikvel. Brightoni rannapromenaad ja rand olid inimestest tulvil. Nauditi päikest, toitu, suhtlust, perega koosolemist. Mõnda julgemat võis isegi vees näha!

Võtsin kohalikest malli ja pikutasin ise ka poolteist tundi, küljealuseks erineva suuruse, kuju ja värviga kivimeri. Oli küll kosutav ja omamoodi kogemus. Vahetuma ettekujutuse saab minu lakoonilisele “reisikirjeldusele” allolevate fotode vahendusel.

(veel…)

Plaan on siis järgmine. Homme hommikul Londonist bussi peale, mis kombineerituna praamiga, viib mind üle lahe Amsterdami. Seal olen öö ja esmaspäeval teise bussi peale, mis toob mind Eestisse. Lihtne!

Logistiliselt on asi tõepoolest lihtne, tegelikult on tegemist lihtsalt juhuste kokkulangemisega. Tänu reisibüroo Estraveli reisikonsultandile Liisile sain kaks pakkumist: esimene neist oleks tähendanud Eesti rendiautoga Prantsusmaa Calais nimelisest linnast läbi Euroopa kojusõitu, teiseks võimaluseks inimesi Amsterdami toimetav buss, mis alustab tagasisõitu esmaspäeval. Pudelikaelaks kujunes La Manche väina ületamine, sest läbi Dovre Calais’i olid kõik bussi- ja rongipiletid välja müüdud. Lõpuks õnnestus leida pilet liinile London-Amsterdam, mis väljub homme kell 8:30.

(veel…)

Ega mulle see võõral maal ja suures linnas omal käel seiklemine pole kunagi väga meeldinud. Miks see nii on, pole nagu ikka mulle endalegi selge. Sest just suurlinnades, pean silmas eelkõige Euroopa suurlinnu, on kogu transpordisüsteemi toimine väga hästi korraldatud. Eriti kehtib see rongiliikluse kohta maa all ja peal. Kes ikka vähegi keelt mõistab, kuulmis- ja nägemismeel korras, saab kindlasti hakkama.

Hommikul istusin Gatwicki lennujaamast rongile ja sõitsin Victoria jaama Londonis, kust edasi läksin metrooga. Jõudsin kenasti soovitud sihtkohta, Regent Street ja Oxford Street ristmikule. Ei mingeid probleeme, isegi mitte sellist tunnet ei tekkinud, et eksiks ära või ei saaks hakkama.

(veel…)