Archive for the ‘Abrami’ Category

Sülemi püüdmine Abramil

Sellest on 2 päeva vähem kui 6 aastat tagasi, kui postitasin siia ajaveebi vahejuhtumi maja ette vahtra otsa lennanud mesilassülemist ning lisasin fotod. Täna kordus sama kuid seekord valisid mesilased pereheitmiseks pajupõõsa Abrami lauda taga, tee ääres. Seal silmas neid kalaretkelt naasev kalamees, helistas mulle ja mina omakorda teavitasin mesinik Kallet. Selle koostöö tulemusel sai Kalle kasti kaks peret kahe emaga, seda pisut enne paduvihmahoo saabumist. Mina kasutasin juhust ja dokumenteerisin olukorda oma kaameraga.

Mesilased valisid seekord pildistamiseks ebasobiva koha, madala pajupõõsa alumine oks vajus tuhandete mesilaste raskuse all kõrge teeäärse rohu sisse ja mul ei avanenud osalt seetõttu võimalust neid vabalt pildistada. Lisaks piirasin ennast objektiivi valikuga, mis siiski hiljem sai Maarja abiga parandatud. Ja muidugi kogemused, neid siiski napib.

Sülem @Nahkanuia

(veel …)

Teisipäev, juuni 30th, 2015

Arnold Johannes Saar – otsingud jätkuvad

Nädala alguses sain Kohtla-Järve linnavalitsuse registripidajalt sellise e-kirja:

Peame Teid kurvastama aga andmed kod. Saare kohta meil puuduvad.

Juba teist korda jooksid liiva minu pingutused leida Kördi Anna poeg Ida-Virumaalt, kuhu ta Endel Lillemaa sõnade kohaselt ratta ja lehmaga elektrikuks läks. Kuid arvestades täna saadud infot, pidigi see nii minema. Sest …

… sest Arnold Johannes Saar ei saanud kuidagi lehmaga Kukrusele minna kuna ta suri (vaimu)haiglas. Nii teadis rääkida Vardja veskitalu peretütar Õie. Tema sõnade järgi saab kogu Arno lugu hoopis teistsuguse värvingu.

(veel …)

Reede, juuli 6th, 2012

Lühidalt teehooldusest ja Abramist

Valla poolt tellitud Vardja tee esimese 1000 meetri hööveldamise kvaliteet ei ole kiita. Höövel on tee horisontaalse sahaga läbi sõitnud ning, võib vist küll nii öelda, teinud kasu asemel pigem kahju. Kahju seisneb lahtise kruusa kuhjamises tee äärde ning varasema profiili hööveldatud teepinna lõpliku tasahööveldamise. Lahtine kruus teeservades on hilisemale teehooldusele kadunud materjal aga lisaks ei lase see ka veel teettammilt maha valguda, eriti kui seda soodustab tee laitmatult sile põhi. Imelik, et teemehed ise sellele tähelepanu ei pööra.

Juhtisin teehoolduse kvaliteedile ka abivallavanema tähelepanu ja ma väga loodan, et sellest vestlusest sünnib midagi enamat kui sõbralik formaalsus. Sain Ülle vastusest aru, et Vardja tee pole ainus, kus teehooldaja pole talle pandud kohustusi läbinisti korrektselt täitnud. Täna käis Ülle ka oma silmaga tehtut kaemas ja tundub, et nõustus minuga.

Mina trimmerdasin eile ära esimesed sadakond meetrit Vardja tee serva minust tahapoole. Kevadine niiskus on pannud rohu kasvama ja ma arvan, et on paras aeg esimene trimmerdamine ära teha. Täna püüan jõuda Kördi esise kraaviga ühele poole ja ehk kaugemalegi.

Abramist niipalju, et otsustasime Maarjaga, et sel aastal me Abramil muru ei niida. Lihtsalt ei jätku ressurssi ja olemine on ka kuidagi ebanormaalselt ratsionaalne. Piirdun majaümbruse ja Kördiga, neist kahest piisab täiesti, et mind muruniitmise kunstiga trimmis hoida.

Kolmapäev, mai 23rd, 2012

Abrami õunapuud

Lõikasin täna ära Arbami kaks metsistunud õunapuud. Ma ei tea kas keegi üldse on neid kunagi püganud peale seal teinekord puhkavate ja õunu söövate metskitsede. Üks puudest oli küll nii keerdu kasvanud, et kui ma oksa ära lõikasin, jäi see puu otsa rippuma ja ma ei saanud seda ära enne kui pidin oksa mitmeks tükiks hakkima.

Lagedal kasvava puu võra oli oluliselt ühtlasem ja sellega sain ma parema tulemuse. Samas sirelivõsa ääres kasvav õunapuu jäi küll pigem palmi kui mõnd kodumaist liiki meenutama. Oleks ju võinud mõlemad puud rahule jätta aga rasked oksad ja kõva tuul võtavad oma osa ning nii asjadel jätkuda lastes, poleks üsna pea kummastki õunapuust midagi järel. Nüüd võib loota, et puud püsivad veel aastaid. Ja kena sai ka.

(veel …)

Laupäev, aprill 23rd, 2011

Kähriku sügav talveuni

Kus magavad kährikud oma talveund? Huvi pärast viskasin pilgu peale “Jääger – Online jahindus foorum” nimelisele keskkonnale, kus keegi küsis kährikute talveune kohta. Õiget vastust vähemalt sealt ei saa. Kogemused on vasturääkivad ja tundub, et ka suhteliselt külma ilmaga võib kährik ringi liikuda. Praegu igatahes ootaks talveund magavatelt loomadelt juba mõningast ärksust. Või vähemalt ei olnud ma valmis üht neist leidma sealt kust meie täna “oma” kähriku avastasime.

Tegime Toomase ja Jaaguga tiiru Nahkanuial. Kuigi mehed kandsid maarahvale omaseid ja ilmastikule vastavaid madalaid, mitte-veekindlaid jalatseid :), põikasime ka sisse Abramile, kus sumpasime läbi lume ja vee lausa elumaja juurde välja. Polnud mingit põhjust ennast varjata, seepärast rääkisime valjult ka siis kui juba hoones sees olime. Äkki juhtis Toomas näpuga näidates millelegi tähelepanu. Sealsamas, meist ehk 1,5 meetri kaugusel, põhuhunnikul, magas mingi loom.

(veel …)

Pühapäev, aprill 4th, 2010

Ilusad sügisilmad

Lõpuks ometi saabusid ilusad sügisilmad ka Nahkanuiale! Mulle ja Matile paistab hommikune päike otse aknast peale, nii et meie oleme esimesed, kes sellest kasu saavad ning head sõnumit päikeselisest päevast ka teistele kuulutada võivad. Muidugi on ilusatel ilmadel ka oma varjukülg – öökülm. Selle mis öökülm öösel ära külmetab, soojendab päike päeval jälle üles.

Eesmärgiga pisut lehti purustada, ajasin välja murutraktori. Mul oli tegelikult kahtlus, et traktor on katki, kuna sõitsin sellega mõned päevad tagasi vastu suurt kivi. Traktori rattad olid välja keeratud ja kui üks neist kivi taha kinni jäi, vajutas traktor sellele peale kogu oma mootori jõuga. Kartsin, et esitelg on kõver ja minu kahtlusele aitas kaasa ka asjaolu, et rattaid ei saanud enam täielikult välja keerata. Hirmul on suured silmad ning mulle hakkas tunduma, et esitelg ongi tavapärasest rohkem masina kõhu alla paindunud.

(veel …)

Esmaspäev, oktoober 12th, 2009

Mosaiik Abramist

Nahkanuia ajaveebist ei maksa lugejal otsida kasulikke arvutialaseid näpunäiteid, sest selliseid teemasid siin peaaegu et ei puudutatagi. Peaaegu sellepärast, et teinekord kui tulen välja mõne (enda arvates) laheda asjaga, näiteks töödeldud fotoga, ei saa ju selle tegemise au endale võtta ning tuleb viidata programmile või selle loojale. Üks sellistest programmidest, mida olen heal meelel sunnitud tutvustama, on AndreaMosaic, mis paneb ise paljudest fotodest kokku laheda mosiigi nagu see siin.

Tegemist on ühe suvise fotoga Nahkanuia küla Abrami talust, mis pärast programmipoolset töötlust koosneb mõnesajast Nahkanuia ajaveebis avaldatud fotost. Igat fotot oli programmil luba kasutada kuni 4 korda. Võtsin kaua aega hoogu, et see siia üles panna, sest ei suutnud seda ajaveebi temaatikaga kuidagi seostada. Lõpuks arvasin, et piisab sellest kui tegemist on fotoga Nahkanuia külast. Foto lähemalt uurimiseks või nautimiseks (kuidas keegi) klikkige pildil!

Kena nädalavahetust kõigile!

Reede, september 18th, 2009

Nahkanuia jääkoskel

Ma olen korra kirjutanud Abrami kiviaida korstnas pesitsevast kosklast. See lind on osanud oma tegemisi toimetada mulle täiesti märkamatult. Pea kõik välja- ja sisselennud pesasse on jäänud ainult tema enda teada. Välja arvatud üks, mis ta asukoha reetis. Täna silmasin kosklat kortsnast välja piilumas ja ma ei suutnud vastu panna kiusatusele talle külla minna.

Täpsustuseks niipalju, et minu olematu määramisoskuse alusel on tegemist jääkosklaga, kes päriselus armastab pesitseda mõnes suuremas puuõõnsuses või siis pesapakus. Üheski linnuraamatus, mis mu raamaturiiulil on endale koha leidnud, koskla kiindumust korstna vastu ei kirjeldata aga me saame ju aru kui väike vahe on puuõõnsusel ja korstnal?

(veel …)

Reede, juuli 10th, 2009