Archive for the ‘Meist’ Category

Tee Kangelasele

24.05.2016 ©Nahkanuia

Kuigi aeg pole selleks parim, tegin mais korda mitmeid aastaid meie krundil laiutanud kiviprügi mahapanekukoha. Kivihunnikust sai õuetee, mis otseselt ei kuhugi kuid kaudselt avab võimaluse kunagi tulevikus pääseda autoga lähemale Kangelase asundustalu vundamendile, mis iganes seal ka ei paikneks.

(veel …)

Reede, mai 27th, 2016

Lastega Tambule ja tagasi

Kui tööpäev läbi sai ja arvutikaane kinni lõin, kuuldus toast jälle vaidlemise ja tülitsemise hääli. Just parajal ajal, et kahele kiusupunnile riided selga sundida ning lühikesele jalutuskäigule vedada. Võtsime suuna Tambule, et näha mis seal talve jooksul muutunud on.

Enne kui kunagist Tambu taluõue ümbritsevate kuuskede vahele pugesime, ajasime lendu paarikümnest linnust koosneva sookureparve. Kunagises taluaias võttis meid vastu hingemattev lehk, mille põhjus lebas sealsamas õunapuu all. Ilmselt katku surnud siga, keda ma talvel lume tõttu märganud polnud. Teise samasuguse leidsime hetk hiljem kümmekond meetrit eemalt. Usun, et need loomad surid enam vähem samal ajal seaga, kelle möödunud aastal samuti lastega Abrami tagant kraavist leidsin.

(veel …)

Esmaspäev, aprill 18th, 2016

Veebruari teine pool Nahkanuial

Tekkis isu vahepeal midagi Nahkanuia ajaveebi ka kirjutada. Isiklikus elus midagi põrutavat pole toimunud aga vähemtähtsat toimub igal nädalal.

Veebruaris korrastasime Maarjaga metsaalust, kus ma võtsin maha suurema osa sinna esimesest puhastuslainest jäänud toomingaid. Nüüd on teeäärne metsaalune palju valgem ja võimalusi rohurinde tekkimiseks enam.

13.02.2016 ©Nahkanuia

(veel …)

Kolmapäev, märts 9th, 2016

Laip Kördil

Koeraga jalutama minnes märkasin Kördi lõkkeplatsi juurest puude otsast lahkumas kaht suurt lindu, kellele lähenedes järgnes veel kolmaski. Sealsamas tiirelnud harakas ja rongad viisid mu mõtted võimalikule metsloomakorjusele ja ma suundusin oma teooriat kontrollima. Kuna aga sihtmärgi poole sammudes helistasin Maarjale, unustasin vestluse käigus oma kõrvalepõike algse eesmärgi ning põrutasin peatumata edasi Pertelsoni poole. Niipalju siiski suutsin märgata, et koer jäi kahtlaselt kauaks sellesama puu juurde, mille otsast suured linnud olid õhku tõusnud.

Tagasiteel olin kindlameelne ja tüürisin otse mainitud puu juurde. Kuigi seal polnud kedagi ega midagi, silmasin kümmekond meetrit edasi kraavis tallutud kohta ning lähemale astudes nägin ka põhjust. Tegemist on mingi metslooma laibaga, mille liiki ma naha alt väljaturritavate ribide järgi tuvastada ei suutnud. Muud eriti näha ka polnud. Ilmselt siga aga ma ei välista ka mõnda muud varianti. Lumi oli lindude poolt maha tammutud ja ümbritseval koheval lumel võis näha nende tiibadest jäänud mustreid.

Laip Kördil 22.02.2016 ©Nahkanuia

Reede, jaanuar 22nd, 2016

Lõhkusime ja ladusime

Miko Mattis lõhub ©Nahkanuia

Detsembris langetasin Kördil osa haavapuid iga aastaga ühe tihedamaks sirguvast haavasalust kinnistu lõunaservas. Oksad põletasime sealsamas lõkkes ja tüved ladusime juppideks saetuna virna. Möödunud nädalavahetusel saagisime Matiga ühe virna pakkudeks ja vedasime lõhkumiseks koju.

(veel …)

Laupäev, jaanuar 16th, 2016

Ootamatud külalised

Head uut aastat kõigile neile, kes Nahkanuia ajaveebi vanast harjumusest veel külastavad. Ma pole ammu postitanud ja iga päevaga jääb soovi seda teha järjest vähemaks. Mulle on hakanud tunduma, et siin on mingi seos minu enese seesmise rahulolu ja rahuga. Alates möödunud aasta juunist kui lõppes minu tööleping ECCO-s, olen olnud liimist lahti ning kuidagi hajevil. Üks oluline verstapost on selja taha jäetud, õppetund teatavaks võetud. Võib olla tunnen ühel hetkel, et olen valmis neist asjust kirjutama aga täna kindlasti mitte. Olgu see sissejuhatus väikeseks eneseõigustuseks nende ees, kes olid harjunud alustama päeva Nahkanuia ajaveebiga.

Vana aasta õhtul saabus meie värava taha kolmest autost koosnev karavan noortega, kes otsisid muust maailmast isoleeritud laagriplatsi, kus vana aasta ära saata ja uus vastu võtta. Juhatasin nad Vardjale kuid nad ei jäänud sealsete oludega rahule, polnud vist piisavalt eraldatud, ning suundusid jõeäärt pidi edasi sügavamale looduskaitsealale. Mingi ime läbi õnnestus neil üles leida väikene lagendik Haava teel, mõnisada meetrit enne Haava lagendikku, kuhu ka telk püsitati. Sealt me nad Maarjaga järgmisel hommikul, aasta esimesel päeval, leidsimegi. Tuleb noortele au anda, kogu vajamineva vedasid nad kohale seljas, sest autod jäeti värava juurde parklasse. Küllap oli ka see osa nende plaanist, muuta see väljasõit veelgi meeldejäävamaks.

Viimati käis Vardja lagendikul telkimas hoopis teistsugune seltskond. Ka talvega vedas neil paremini.

(veel …)

Reede, jaanuar 1st, 2016

Õnnetusjuhtum Vardjal

Vardja on Nahkanuia küla majapidamine, millest olen ilmselt kõige enam kirjutanud. Minu algsed kartused, et ma ei suuda veskitalu visualiseerida ei pidanud õnneks paika ning lisaks päris mitmele ülesvõttele on mul õnnestunud koguda ka põnevaid mälestuskilde elust Vardjal. Seekord üritan likvideerida ühe endale antud vana lubaduse avaldada kunagi vestluse käigus saadud vihjest välja kasvanud huvi ning aja jooksul saadud materjal ühe õnnetu armastuloo kohta.

Alustuseks ehk niipalju, et Vardja pole selle elanikele õnne toonud. Muidugi on õnn suhteline kuid otsustage ise:

  • millalgi 20. sajandi alguses müüb Wend nimeline mölder veski maha ning läheb Valget Laeva ootama. Laeva ei tule ja pere on kodust ilma;
  • 1929. aastal põleb Vardja veski õnnetu juhuse tõttu maani maha, kindlustus katab kahju osaliselt;
  • Sõjategevuse käigus lastakse 1941. aastal Vardja veskitalu köögis, pere silmade all, taganevate punaarmeelaste poolt maha Limbervek (Leheste?) ning veskitammil mölder Pruus;
  • August Ehrenbuschi naine Rosalie koos poegade Uno ja Leo’ga küüditatakse 1949, mees küll pääseb (samuti tütar) kuid on sunnitud ennast Stalini surmani varjama. Veski jääb võõrastele;
  • 1951. aasta suvel upub maja taga vesikanalis väike Virve, Vardjale möldriks kutsutud August Bremeti pere pesamuna, kes on hetkeks jäänud järelevalveta.

(veel …)

Reede, september 25th, 2015

“Suvel tuleb piima korralikult jahutada”

Vana Järva Teataja vahendab põhjalikku juhendit kuidas jahutada suvel piima. Muu hulgas on nimetatud ka “kõige odavam ja praktilisem piima jahutamisviis: jahutamine külma vee kastides või tünnides. Jahutuskaste võib teha kas tsement-betoonist või laudadest.” Lisatud on ka joonis eeskujulikust piima jahutamise kastist, kus on mõeldud nii vee peale- kui äravoolule. Noppisin selle uudise üles Kördi elumaja kõrvalt avastatud betoonist jahutuskasti postituse tõttu. Kui tegemist ikka on jahutuskastiga, tekib küsimus veevahetuse kohta alltoodud artikli kontekstis. Kas äravool toimus “loomulikult” ehk üleliigse vee äravoolu tulemusel üle kastiserva? Kas vee pealevool toimus samuti loomulikult ehk vihmade ajal (kast paiknes enam-vähem räästa all)? Või ämbritega? Kasti asukoht on selles mõttes ideaalne, et see jäi kogu päevaks maja ja tuulekoja varju.

Milvi mainis, et sealsamas elumaja ja lauda vahel toimus vene ajal lehmade lüpsmine. Selleks oli kohe olemas lüpsimasin, mis toimis iseseisva jõuallika (generaatori!?) pealt. Lehmad jäid ööseks Kördile okastraadiga piiratud alale. Julgen siiski arvata, et kast on vanem kui nõukogudeaegsed lüpsikorrad ja kuulub pigem Wirth’ide pere arsenali.

(veel …)

Reede, august 7th, 2015