Archive for the ‘Haava’ Category

Ootamatud külalised

Head uut aastat kõigile neile, kes Nahkanuia ajaveebi vanast harjumusest veel külastavad. Ma pole ammu postitanud ja iga päevaga jääb soovi seda teha järjest vähemaks. Mulle on hakanud tunduma, et siin on mingi seos minu enese seesmise rahulolu ja rahuga. Alates möödunud aasta juunist kui lõppes minu tööleping ECCO-s, olen olnud liimist lahti ning kuidagi hajevil. Üks oluline verstapost on selja taha jäetud, õppetund teatavaks võetud. Võib olla tunnen ühel hetkel, et olen valmis neist asjust kirjutama aga täna kindlasti mitte. Olgu see sissejuhatus väikeseks eneseõigustuseks nende ees, kes olid harjunud alustama päeva Nahkanuia ajaveebiga.

Vana aasta õhtul saabus meie värava taha kolmest autost koosnev karavan noortega, kes otsisid muust maailmast isoleeritud laagriplatsi, kus vana aasta ära saata ja uus vastu võtta. Juhatasin nad Vardjale kuid nad ei jäänud sealsete oludega rahule, polnud vist piisavalt eraldatud, ning suundusid jõeäärt pidi edasi sügavamale looduskaitsealale. Mingi ime läbi õnnestus neil üles leida väikene lagendik Haava teel, mõnisada meetrit enne Haava lagendikku, kuhu ka telk püsitati. Sealt me nad Maarjaga järgmisel hommikul, aasta esimesel päeval, leidsimegi. Tuleb noortele au anda, kogu vajamineva vedasid nad kohale seljas, sest autod jäeti värava juurde parklasse. Küllap oli ka see osa nende plaanist, muuta see väljasõit veelgi meeldejäävamaks.

Viimati käis Vardja lagendikul telkimas hoopis teistsugune seltskond. Ka talvega vedas neil paremini.

(veel …)

Reede, jaanuar 1st, 2016

Lastega Haavale ja tagasi

Ajasin pärast hommikusööki poisid välja plaaniga teha kõige muu vahelduseks üks väike matk. Ja kuigi tüdruk lõi ka kampa, seadsime sammud Haavale, mis peaks jahimeeste mõõtmise järgi olema 1,7 kilomeetrit Vardja teest. Kuigi tee oli mudane ja seetõttu raske, meie seas virisejaid ei olnud ning me saime kenasti hakkama. Isegi jalad jäid kuivaks.

Lastega Haavale ja tagasi ©Nahkanuia

(veel …)

Laupäev, detsember 26th, 2015

Matiga Haaval

Veetsin laupäeva ennelõuna oma pojaga. Võtsime suurelt ette ja käisime Haaval. Muidugist mõista tuli initsiatiiv minult, sest tee on pikk ja arvestades ilmastikuolusid, parajalt raske. Pildiseeria koostasin neist fotodest, kus Mati peal. Meie väljakutsed tulevad fotodelt kenasti esile.

Ja siin on üks GIF fail sellest, kuidas Mati päris lõpus läbi suure porilombi jookseb. Poiste värk.

Laupäev, aprill 4th, 2015

Nahkanuia, Haava, Preedi 1975

Nahkanuia kohta fotomaterjali kogumine on osutunud parajalt kaelamurdvaks ülesandeks. Sageli on seosed fotode,  nende asukoha ning omanike vahel äraarvamatud. Sellistel puhkudel aitab ainult konkreetne vihje või siis materjali omaniku initsiatiiv kontakti otsimisel ning võtmisel. Jüri Lauer seda tegi ning tänu talle saan ma pakkuda vaatamiseks mõned haruldased vaated, millesarnaste leidmisest olen seni ainult unistanud.

Olgu öeldud, et Jüri on kalamees ning tema esimene käik Nahkanuiale toimus juba 60nda aasta suvel. Ta mäletas kuidas nad veoautoga Vardjale saabusid ning ka seda, et tegemist oli viimase suvega kui Vardjal elati. Tookordsest käigust pildimaterjali ei jäänud kuid ühelt hilisemalt, 1975 aasta augustikuu külastuselt küll. Fotosid on “kõigest” viis kuid nad kõik on omamoodi kõnekad ning minu jaoks hindamatud!

(veel …)

Reede, märts 22nd, 2013

Haava on niidetud

Võib olla külastab seda ajaveebi mõni inimene, kes sarnaselt mulle on huvitatud vanade metsa- ja sootalude asukohtade hooldamisest ning nende kaitsmisest võssakasvamise vastu. Sellisetele inimestele olgu antud teada, et Haava talu lagendik niideti üle mitme aasta taas suurest rohust puhtaks. Tööd tellis ilmselt Keskkonnaamet, sest Endla Looduskaitseala ju enam endisel kujul ei eksisteeri.

Mulle see kõik väga sobis mitmel põhjusel. Esiteks tuli Haavale pääsemiseks puhastada okstest ülejäänud ulatuses tee ja teiseks lagendiku enda pärast. Tööd tehti traktoriga, mis on igati mõistlik, trimmerdades oleks sinna jäänud igaveseks. Ma pole veel jõudnud pügatud Haava küngast vaatama aga kui käin ära, annan pildikeeles nähtust ülevaate.

Reede, oktoober 21st, 2011

Dokument: Juhani pass

Juhan Liblikmann sündis Metsla-Ellavere külas 23. juunil 1862 aastal. 17. veebruar 1934 on ta sisse kirjutatud Väinjärve valla Nahkanuia küla Haava tallu. Ta on seal peremees, vana mees ja ka lesk. Ma ei tea kuidas Haava talukoht Juhani kätte sattus aga pisut fantaseerides võiks ju mõelda nii. Ilmselt talude päriseksostmise ajal 19. sajandi lõpus ostis Juhan selle endise kõrtsikoha, mis selleks ajaks võis olla maha jäetud ja hoolitsemata, Väinjärve mõisniku käest enesele. Et vahepeal, see on talu omandamisele eelnenud ajal seal järjepidevat asustust ei olnud, sellele näib viitavat ka Juhani tütretütrel puuduv teadmine Haaval kunagi asetsenud kõrtsist.

(veel …)

Neljapäev, august 26th, 2010

Haava teed puhastamas

Samal ajal kui kogu Koeru rahvas ennastunustavalt Väinjärve veepeol ennast välja elab, toimus Nahkanuial midagi asjalikku. :) Koos Maareki, Aivo ja Vahuriga sai korralikult ära trimmerdatud ja sinnakukkunud puudest puhastatud 700 meetrit Haava metsatalu juurde viivat teed.

Millest oli sellise ennastsalgav otsus osa ilusast suvepäevast metsas veeta tingitud? Kindlasti ei olnud tegemist Koeru aasta tähtsündmuse, Väinjärve veepeo, teadliku boikoteerimisega (kuigi “ülikõrge” sissepääsutasu võis mingit rolli kõigi meie nelja otsuses irduda küll). :) Pigem oli tegemist ammuse kokkuleppega, mis mul Maarekiga tehtud ja mis äkitselt vaba tööjõu olemasolu raames realiseerus. Meie eesmärgiks oli ja on mitte lasta sel vanal taliteel, mida tänapäeval kasutavad aktiivselt kalamehed, lõplikult kaduda.

(veel …)

Laupäev, juuli 31st, 2010

Haava

Leidsin täna oma ajaveebist ühe oma sugupuu jälgi ajava inimese kommentaari postitusele “Pisut metssigadest ja natuke Haavast“. Et teda abistada ja samal ajal ka ennast vormis hoida, otsisin kiiruga üles need viited, mis mul on olemas Väinjärve mõisa alla kuulunud Haava kõrtsitalu kohta. Palju see info Annelit aitab, ei tea aga mingi tausta saab sellest kujundada küll.

Tõnis Avarmaa, Rõhu külavanem on Haava kohta kirjutanud oma mälestustes nii:

Nahkanuia-Rõhu põllumajandusjuhi tööpiirkond kuulus veel Karjamõis Hava (Haava), mis oli Väinjärve mõisa maa-ala, kogusuurusega 128,62 ha, millest 12 ha oli põldu. Suurem osa alast oli soo ja raba, võsastunud heina- ja karjamaa. Haava asub Vardjalt jõge mööda paar kilomeetrit allavoolu. Tee sinna kulgeb läbi metsa, on sillutamata ja soosildadega, tänaseks võssa kasvanud. Tollane omanik oli Liblikmann Juhan. Kasutajatena on olnud veel Lahe Edgar (arvatavasti 1942.a.) ja Siirak Aleksander koos abikaasa ja tütrega. nemad olid ka Haava viimased asustajad. Tänaseks on hooned lagunenud, põllud on istutatud metsa alla.

(veel …)

Pühapäev, juuli 19th, 2009