Meie pisitütar sirgub aina suuremaks, olles ise ikka veel pisike. Õnneks! Kes teab, kui valilt kõlab tema juba praegu nõudlik hääl mõne aasta pärast? Samas piltidel on ta nii armas ja ilus, kontrast sellele kiusupunnile, kes teinekord vennast mööda minnes ei unusta viimasele plärakat vastu pead panemast. Möödunud nädala reedel käisime minu õe ja õemehe sünnipäeval Paides. Nad pidasid seda koos ja meie jaoks oli lihtsalt tore vahepeal pere seltsis olla, sest mida aeg edasi, seda vähem satub jagub neid siia Nahkanuiale.
Kuna ma pidin asjaolude sunnil vahepeal ka tüdruku järele vaatama, oli tema minu modell, keda ma tagajärjetult püüdsin objektiivi püüda. Mul on selles mõttes kaks naljakat last, et mõlemad, nii Mati kui Matilde, keeravad pea nimme ära kui ma neid pildistada püüan. :) Suuremalt on fotod üleval seal kus alati, Nahkanuia pildialbumis, PicasaWeb keskkonnas.
tänan veel kord piltide eest, mille raamatusse “Viljandimaa mõisad”
kasutada andiste.
Raamat ilmub juuli keskel.
Palun saatke aadress, kuhu teie eksemplar postitada.
Nagu ikka mängib ilm inimestega vingerpussi. Laupäeval, talgupäeval, kui meie pere käis kui üks mees Paides Miko Mattisele rattasõidul kaasa elamas, sadas vihma ja ulus tuul. Samas kui täna, esmaspäeval, tööpäeval, on taevas selge ning väljas soe.
Rattavõistluse näol on tegemist Järva Autokooli igivana traditsiooniga korraldada Paide keskväljakul eelkooliealistele lastele jalgrattavõistlused. Isegi mina osalesin sellel toredal üritusel omal ajal poisipõnnina. Mati osales võistlusel koos õepoeg Tommiga. Tippvormi saavutamiseks ja aklimatiseerumiseks olid mõlemad väikemehed kaks eelnevat päeva Paides minu ema juures, kus tehti trenni ja söödi lihasmassi suurendamiseks vajalikke toiduaineid (iiriseid ja friikartuleid).
Nahkanuia rahvas saabus äsja Ervitalt, kus ehitati lumelinna. Ilm oli super hea nagu ka meeskond, kellega juhuse tahtel sattusime koos ehitama. Nimelt puudusid Janekil ja Beritil tööriistad aga oli idee, meil vastupidi. Koos lõime lumest Pikne McQueeni, kelle pikk, suust väljaulatuv keel sai liumäeks.
Kohapeal pakuti maitsvat hernesuppi ja sooja teed. Töötas liuväli ja tasuta uisulaenutus, kõlas muusika. Näha oli, et korralduskomitee oli oma töö hästi ära teinud. Osalejaid, eriti täiskasvanuid võinuks olla rohkem kuigi mind see seekord väga ei puudutanud – meie meeskonnas koostöö sujus ja jutt jooksis! Vaadake pilte ja tundke kadedust! Pikne McQueeni ehitamisele aitasid kaasa Janek, Berit, Marko, Kimberly, Maarja ja Rene. Kõrvalt vaatas ja õpetussõnu jagas Matilde Meelimari.
Juhusliku telefonikõne peale koduloouurija Vello Kallasele sain kutse ilmuda aukülalisena kohale Karinu tuttuue külamaja avapeole. Tundus olevat näotu kutsele ära öelda, seda enam, et oli kange soov näha milline see meie vahetus läheduses valminud uus küla süda välja näeb. Pakkisime ennast Matiga piduriideisse ja läksime.
Pidu oli meie kohale jõudes täies hoos. Rahvas lõhkus tantsu keerutada või siis ajas lauade ümber head-paremat näost sisse. Pole vaja vist öeldagi, et nii soliidsel peol muidu tavapärast alkoholiga liialdamist mina ei täheldanud. Napsu oli laudadel piisavalt aga elevus oli siiski tingitud projektirahadega valminud uuest külamajast, mitte kesvamärjukesest.
Nii töötavad kui mittetöötavad lapsevanemad teavad kuidas aeg lendab. Oli hommik, juba on õhtu, üks päev jälle loojakarjas ilma et sellest mingit tolku oleks olnud. Mind häirivad eriti need päevad (ja neid on palju), kus lastele on jagunud aega vähem kui tarvis. Mõtlesime siis Maarja teoks teha ühe oma ammustest lubadustest ja viia Mati-Matilde Rakverre ujuma, vahelduseks isast-emast arvuti taga või puid toomas, ahju kütmas või muud lapse jaoks täiesti ebaolulist tegemas.
Rakvere on koeruka jaoks ainuvõimalik valik, kui eesmärgiks on veekeskuses aega veeta. Ega vist ühtegi teist sarnast peale AQVA Spa meile 60 kilomeetri raadiusesse ei jäägi? Tingimused on tänapäeva võimalusi ja mastaape arvestades askeetlikud ning õhtusel tunnil pole ka privaatsust ülemäära kuid lastega minemiseks on tegemist ideaalilähedase paigaga. Soodne hind, mitu erineva sügavusega basseini on meie mudilastele rohkem kui küllalt. Matiga näiteks pole me koledasse musta torusse veel jõudnudki kuigi täna ujusime isegi õue.
Maarja abil leidsin üles oma iidse filmikaameraga Canon T70 Preedi VIII külapäeval tehtud fotodega filmirulli. See oli auto pagasiruumi koos Nahkanuia mee purkidega. Mul ei ole midagi eriti kommentaariks lisada kui ehk seda, et oli päris vahva üritus. Kuigi piltidelt võib jääda pisut teistsugune mulje, oli neid, kes kangema kraamiga liialdasid, väga vähe. Mängiti pilli ja palli, aeti juttu ja süüa sai maitsvat metsloomalihast tehtud sinki. Pildiallkirju vaata PicasaWeb albumist. Kui keegi tahab mind aidata nimedega, palun saatke pildiallkirjad e-mailile marko@hong.ee.
Eile, 1. septembril, toimus Nahkanuia ja Tudre “küla” ühismatk loodusesse, et tähistada koos lastega alanud lasteaiaaastat. Koos võtsime ette sõidu Norra allikatele ja jäime peatume Oostriku jõe ääres oleval lõkkeplatsil. Lihtsalt väike vaheldus.
Lastele tundub, et koht meeldis, sest suurem osa ajast toimetatati jõe ääres. Ilmselt Mati eestvedamisel võeti ette ka raske rüütlitöö ja löödi oimetuks sadu maltsast “lohesid”. Kalle Krooni forellikoelmud jäid seekord tallumata kui välja arvata mõni kivi, mis sillalt jõkke lendas aga suurt kahju ei võinud sünnitada. :)
Oli tore õhtupoolik laste, grillviinerite, arbuusi ja kahe väikese taksikutsikaga! Ilusat alanud kooli- ja lasteaiaaastat lugejalegi!
Esimene asi, mis silma torkas, oli valla elu parendamine läbi passiivsete tegevuste. Ehk peaaegu ükski loetletud tegevustest ei too raha sisse (!), pigem viib seda välja, äärmisel juhul optimeerib kulusid. — Hongmees, koerufoorum.net
