Archive for the ‘Hinckus’ Category

Hinckuse uus “sõber”

Läksime 11 paiku lastega välja ja lasime koera ka lahti. Mati ladus puud korvidesse ja mina lasin survepesuriga autod üle. Äkki tuli Tilde suure kisaga, et Hinckus jooksis äkki ära ja nüüd haugub kellegi peale Abrami juures. Võtsin ATV, laadisin lapsed peale ja läksime koera otsima. Saime koera Abrami õuelt kätte, kus ta ühe väga rääbaka rebase peale haukus. Too oli aga südi ja võitles oma elu eest nii, et koer mitmel korral niutsudes põgenes. Kuna meil puudus võimalus koer rebase juurest kätte saada, tõin kodunt kiirelt fotoka ja koos lastega jälitasime loomi metsani. Tehtud klõpsudest kõlbavad allolevad kaks ajaveebis avalikustamist. Need peaksid sobima ka neile, kellele tundub minu tegevus(etus) vastutustundetu, sest loomad näivad neil olevat parimat sõbrad!

(veel …)

Laupäev, november 21st, 2015

Fotoseeria: poisid ja koer

Poisid ja koer märtsi lõpus 2015 Nahkanuial hullamas.

Laupäev, märts 28th, 2015

Tilde, paju ja Hinckus

Pühapäev, november 9th, 2014

Kuidas ma ämbrit distsiplineerisin

Lugu järgmine. Juba pikemat aega asub Hinckuse kuut aias, tema raadiopiirde sees. Paigutasime selle sauna ees/küljes asuva maapinnast kõrgema veranda moodi konstruktsiooni peale. Seal on loomal soojem, sest tuul ei käi peale, kuivem, sest eenduv katus kaitseb täiendavalt vihma eest ning ka meil meelerahu, sest nii jääb muru kuudi ees mudaks trampimata. See viimane on üpriski tavaline pilt majapidamistes, kus pereliikmeks on õuekoer. Üldiselt on kõik sujunud plaanipäraselt kui mitte pikk, soe ja nüüdseks juba märg sügis poleks meile vingerpussi mänginud.  Kuigi riisusime valdava osa majaümbruse puude otsast langenud lehti kokku, oli palju neidki, mille ma niidukiga purustasin. Purustamise käigus muutus õuemuru aastaaega arvestades soovitust lühemaks ning kaotas sellega suure osa oma vastupidavusest tallamisele. Mingil ajal märkasime, et koer, kes liigub aias nagu nööri mööda, on tekitanud murule või murusse nähtavad teerajad. Suvel neid ei olnud, sest kasvav muru ja regulaarne niitmine varjasid varasemad jäljed, mistõttu ei saanud ka harjumus ühest ja samast kohast käia endale hoogu sisse. Nüüd siis sai. Olukorra lahendamiseks panime koera teele ette mõned käepärased esemed, paar kasti, paar ämbrit ja reha, et ta vahelduseks käiks paarkümmend sentimeetrit sissetallutud rajast vasakul või paremal.

(veel …)

Neljapäev, oktoober 30th, 2014

Hinckus ja sokk

Ei kujuta ettegi, millised huvigrupid mind nüüd pärast kahe alloleva foto avaldamist hurjutama hakkavad aga nii juhtus. Olukorda ma muuta poleks saanud, seetõttu jäädvustasin.

Läksin koeraga jalutama. Seekord Tambu poole, mis asub meie elamisest mõnisada meetrit läänes. Liikusime ennast varjamata, rohu ja okste ragisedes, sõltuvalt asukohast. Lisaks on mul köha, nii et ka seda tuli ette. Seda enam olin üllatunud, kui olles suuna piki raiesmiku serva lõuna poole võtnud, pistis raiesmikku katvast mehekõrgusest pajuvõsast, minust ainult mõne meetri kaugusel, pea välja sokk. Hinckuse kiunatus järgnes hetke pärast ja tähistas, et ka tema oli looma märganud.

Ma ei teinud suud ka lahti kui koer metslooma järel kiunudes minema kihutas, sest teadsin et antud olukorras poleks sellest olnud mingit tolku. Nad võtsid suuna Vahemetsa peale ja kui mina jõudsin kohta, kus Vahemetsa ka mulle paistma hakkas, polnud seal tagaaetavast ja -ajajast jälgegi. Hinckus tuli mõne minuti pärast tagasi! Pole mingit kahtlust, et tegemist oli tema jaoks liige kiire ja osava saagiga.

(veel …)

Pühapäev, oktoober 26th, 2014

Rõhul vaktsineeriti täna koeri

Olime Matiga Väinjärvel ujumas kui naabrinaine Milvi helistas ja teatas, et ma peaksin olema hoopis kodus, kus värava taga ootab loomaarst, süstal käes, võimalust see Hinckusele turja torgata. Ma ei saanud päris täpselt aru, kas tegemist on tasulise või tasuta teenusega aga otsustasin kiirelt tagasi minna, sest Hinckus jäi meile tulles süstimata ja ma ei tahtnud võimalust käest lasta. Lisaks oli Milvi nii lahke, et veenis loomaarsti meid ootama.

Koju jõudes uurisin esmalt, mis sorti teenusega on tegu. Selgus, et marutaudi vastu tehtav süst on igale loomaomanikule tasuta aga võimalus on võtta 15€ eest veel üks süst, mis annab kaitse mitme erineva haiguse vastu, millest meelde jäi ainult hepatiit(!?). Võtsin selle ka. Kõik tundus normaalne, nii et mulle tuli mõneti üllatusena Facebooki vahendusel puhkenud “minipaanika”. Mulle endale ei tulnud pähegi halli Audiga minu õuele sõitnud prouat milleki enamas kui koerale süsti tegemise soovis kahtlustada. Vaatasin hiljem ka netist järele ja leidsin Koeru valla kodulehelt järgmise lühiteate:

Alates 01.01.2014 on Koeru valla volitatud veterinaararst on Sirje Soomeri

Igatahes on Hinckus nüüd korralikult vaktsineeritud ja ma ei pea muretsema kui jalutuskäigul mõne kährikuga kokku põrkame.

(veel …)

Pühapäev, august 10th, 2014

Midagi pole vahepeal juhtunud

Tõepoolest, midagi pole vahepeal juhtunud sellist, mis väärib kirjutamist ja tuleviku tarbeks salvestamist. Paar fotot olen postitanud fotoblogisse aga see on ka kõik. Mõnikord taban ennast arutlemes mingi põneva teema üle aga see on reeglina koju jõudes ununenud. Ka tänasest päevast ei jäänud muud silma kui püütud hiirega auto alla põgenenud Tuti ja pulgaga lumel hullav Hinckus.

Tuti hiirega ©Nahkanuia

(veel …)

Neljapäev, märts 20th, 2014

Jäälõhkujad

Kui Fred Jüssil on kevadekuulutajaks ja jäälõhkujaks linavästrik, siis Nahkanuial täidavad selle väikese linnu aset kolm parajat jõmmi. Täna sai kõvasti jääd lõhutud – ootame kevadet.

Jäälõhkujad ©Nahkanuia

(veel …)

Pühapäev, veebruar 23rd, 2014