Archive for the ‘Seadus’ Category

Kinnisasja kasutamine jahipidamiseks

Taas tuli ühe tuttavaga jutuks Vardja tee ja selle kasutamine erinevate huvigruppide poolt. Kui kalameestega on asi selge, siis jahimeestega mitte nii väga. Et paremini aru saada, millised on jahimeeste õigused minu kinnisasjal, võtsin uue jahiseaduse teksti lahti, lugesin veebist kommentaare ja küsisin abi oma juristist sõbralt.

Ühesõnaga on mulle korduvalt “nina alla hõõrutud” jahimeeste õigust kasutada nii Vardja teed kui ka minu maad ilma minult luba küsimata haavatud uluki jälitamiseks või siis tabatud looma äratoomiseks. Mulle ei mahu pähe, et minu kordatehtud kinnistust sõidab ühel ilusal hetkel ja sõltumata tingimustest üle üks kuni sada autot, kõik toomas või tabamas üht looma, vajamata selleks luba ning valimata kohta. Kes kannab tekkinud kahjud? Kuidas on jahiseadus kooskõlas teeseaduse ja asjaõigusseadusega, mis mõlemad kaitsevad selgelt kinnisasja omaniku huve? Mida jahiseadus tegelikult ütleb?

(veel …)

Pühapäev, mai 19th, 2013

Kellele kuuluvad suured maakivid?

Sellest pole palju aega tagasi, kui vahendasin Nahkanuia ajaveebis üht Maalehe artiklit, kus küsimusele põllukivide kasutamisest vastas keskkonnaametiu maavarade spetsialist Tiit Kaasik. Postitasin selle eelkõige enda jaoks, et teema läbikirjutamise kaudu see endale meelde jätta. Täna vanu lehti lugedes leidsin samal teemal “jätkuartikli”, mis vähemasti esmapilgul näikse lausa eelmisele vastu rääkivat (allikas MAALEHT Nr 11 (1327) 14. märts 2013). Tallinna notar Priidu Pärna selgitab, kellele kuuluvad suured maakivid.

Jääaja mälestusena asuvad meie põldudel ja aasadel suured kivid. Kellele need kuuluvad – kas maaomanikule, riigile või on need peremehetud, mida igaüks võiks vabalt ära vedada, nagu seeni ja marju korjata? Ühest seisukohta on siin raske öelda, aga arutlegem.

Kui raudkivid on laotud vundamendiks või seinaks või tegu on sellise lagunenud ehitisega, siis ei ole need kivid peremehetud. Maatükiga püsivalt ühendatud ehitis (sealhulgas lagunenud ehitis või kunagi rajatud kiviaed) on seaduse kohaselt maatüki oluline osa ja kuulub maaomanikule.

(veel …)

Reede, märts 29th, 2013

Põllukivide (ebaseaduslikust) kasutamisest

Tegin hommikul pliidi alla tuld nagu ikka kui on talv ja väljas mõõdukalt külmakraade ning tulehakatuse rebisimisel jäi silma rubriik “Üks küsimus” Maaleht nr. 40 (1304) 4. oktoober 2012 väljaandest. Küsimus kõlab – Kui vaba voli on põllukive kasutada? Vastab keskkonnaametiu maavarade spetsialist Tiit Kaasik. Mõtlesin, et toksin tema vastuse siia ajaveebi ümber kuna ma ise kasutan põllukive ja kahtlemata teevad seda ka teised. Siis ongi hea teada kuidas riik on selle valdkonna reguleerinud ning iga kivikest ei võigi kasutada. Hr. Kaasik kirjutab:

Põllukivide kasutamine on reguleeritud maapõueseaduse paragahvidega 59 ja 60. 

Selle alusel võib kinnisasja omanik võtta põllukive enda majapidamise tarbeks, seega ei tohi olla ärilist eesmärki. 

Kui aga kinnisasja omanik soovib kive ühelt oma kinnistult teisel viia, siis on selleks vajalik keskkonnaameti nõusolek.

Teine võimalus on see, et need kivid on juba põllumajandustööde käigus kokku kogutud. Sellisel juhul on kinnisasja omanikul või kasutusõigust omaval isikul õigus neid võõrandada või kasutada väljaspool kinnisasja, lubatud on ka müük.

Võõrandamiseks, sealhulgas müügiks on vajalik keskkonnaameti nõusolek, selle taotlemine on lihtkirjalik ja menetlus ei võta üldjuhul kauem aega  kui kaks nädalat.

Kive võib vabalt osta, vastutus kivide müügi eest lasub müõjal. Võõralt maalt, sh riigimaalt kive omavoliliselt võõrandada ei tohi.

Mõne kaitseala eeskirjas võib olla keelatud maapõueseaduse § 59 alusel materjali võtmine või muu teemaga seonduv tegevus, mistõttu peaks kaitsealal kindlasti tutvuma ka kaitse eeskirjaga.

(veel …)

Pühapäev, jaanuar 13th, 2013