Archive for the ‘Metsanurga’ Category

Võlingi, Käpa ja Kitse talud

Võlingi talu Jõekülas ostsid 1905 aastal Jakob ja Juuli Perkmann. Nende varasem elukoht oli Liusveres, kus Jakob pidas mõisa metsniku ametit. Talu omandamine Norra mõisa all sai võimalikuks tänu asjaolule, et mõisnik müüs maha mõsiavalduste ääres paiknevaid maatükke.

Võlingi näol ei olnud tegemist uudismaaga vaid vana talukohaga, kus olid olemas ka hooned – ait, küün, elumaja. Alguses elati neis. Uus elumaja ehitati alles 1930-ndatel, sest selle vanus silla õhkulaskmise ajal (1941!?) oli vaid 7 aastat.

(veel …)

Laupäev, oktoober 3rd, 2009

Liivakünka

Ega ma suurt midagi sellest metsatalust ei tea. Olen seal mõned korrad käinud ja iga kord üritanud ka pilte teha. Neid peaks olema veelgi aga siia panen üles ühe talvise retke omad. Liivakünka hooned olid siis veel kenasti hoomatavad lumiste puude ja hangede vahel. Tänaseks on suur osa tollasest “ilust” kadunud, aeg teeb oma töö. Nii nägi Liivakünka rehielamu välja möödunud aasta mais.

(veel …)

Esmaspäev, juuli 27th, 2009

Rõhu, Nahkanuia, Metsanurga

Alljärgnev artikkel on pärit Koeru valla lehest “Koeru Kaja” nr. 31 ilmumisega augustis 1996. Mul oli see ammu olemas aga olin selle vahepeal unustanud. Uuno Aani raamat aitas mul selle uuesti leida.

Rõhu, Nahkanuia, Metsanurga

Eestimaa 1725-1726.a. adrakomisjoni raamatu järgi on Rõhu, Nahkanuia ja Metsanurga külad kuulunud Preedi mõisa alla. Preedi on olnud Rõhu kõrvalmõis, mille karjahoonetest osa veel püsivad Liusvere-Rõhu-Preedi tee ääres ja on kasutusel. Mõisa häärberihoone ei ole säilinud. Samas vanas raamatus mainitakse ainult Nahkanuiat, s.t. ei ole olemas Rõhut ja Metsanurgat eraldi. Rõhu küla on loodud alles 1927.a. asunduskülana Rõhu kõrvalmõisa maadele Eesti Vabariigi poolt. Rõhu on tüüpiline uus küla (ridaküla), kus enamik maju asuvad tee ääres suhteliselt üksteise ligidal reas. Nahkanuia küla on tüüpiline vana eesti hajaküla. Nahkanuia on vana küla, teda on mainitud juba 13.saj. alguses Taani hindamisraamatus. Ta on olnud suur küla. Siin on olnud palju suuri peresid. Peredes on olnud 4-6 last ja pere on olnud kuni 10-liikmeline. Tihti koosnes üks pere veel 3-4-st perest. 1726.a. revisioniraamatust saame teada, et Nahkanuias on olnud 18 peret, 168 inimest ja lapsi neist on olnud 90. Küla funktsioneeris, seal olid kõrtsmikud, puusepad, rätsepad, oma sandid ja kerjused. Inimeste ja järglaste arv on nime väärilised. Kõike seda sain ma teada meie kandi ühelt suuremalt ajaloospetsialistilt hr. Valdek Allikult. Rõhu küla nimi on arvatavasti tulnud kõrvalmõisa rahva suuremast rõhutusest. Nimed iseloomustavad paika. Nahkanuia talupidajad on olnud vabad teotegijad.

(veel …)

Esmaspäev, august 25th, 2008

Nädala lõpp ja algus looduses

Möödunud laupäev ja pühapäev möödusid teise matkajuhina Lahemaal, Nõmmeveskil. Koos Rene Meimeriga sisustasime kaks päeva Kuusalu valla 10-le lapsele vanuses 10-15 aastat. Kanuumatk, jalgsimatk ja telgis ööbimine. Seepärast ei saanudki ma maal olla.

Jõudsin sinna siiski korraks pühapäeva õhtul. Maarja oli ostnud väetist ja pisut muruseemet. Tegutsesime kiirelt ja konkreetselt. Väetis läks viljapuudele ja muruseeme oli vajalik eelkõige maja ette, kus muru kuidagi kasvada ei taha. Mina niitsin ära aia ja see oligi kõik.

Tegelikult möödus ka nädalavahetusele järgnenud nädala esimene pool looduses liikumise tähe all. Teisipäeval osalesin Riikliku Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni poolt korraldatud õppepäeval, kus tutvustati Endla Looduskaitseala vääriselupaiku nagu Võlingi puisniit ja Norra mõisa park. Kolmapäeval läksin lihtsalt omal käel metsa kolama eesmärgiga leida üles Metsanurga küla Lutsu talu. Suurt tööd maja juures ei teinud kui välja arvata garantiikorras saadud Grundfos pumba rõhuanduri vahetamine ja niitmine.

(veel …)

Neljapäev, mai 29th, 2008