Archive for the ‘Loodus’ Category

Laip Kördil

Koeraga jalutama minnes märkasin Kördi lõkkeplatsi juurest puude otsast lahkumas kaht suurt lindu, kellele lähenedes järgnes veel kolmaski. Sealsamas tiirelnud harakas ja rongad viisid mu mõtted võimalikule metsloomakorjusele ja ma suundusin oma teooriat kontrollima. Kuna aga sihtmärgi poole sammudes helistasin Maarjale, unustasin vestluse käigus oma kõrvalepõike algse eesmärgi ning põrutasin peatumata edasi Pertelsoni poole. Niipalju siiski suutsin märgata, et koer jäi kahtlaselt kauaks sellesama puu juurde, mille otsast suured linnud olid õhku tõusnud.

Tagasiteel olin kindlameelne ja tüürisin otse mainitud puu juurde. Kuigi seal polnud kedagi ega midagi, silmasin kümmekond meetrit edasi kraavis tallutud kohta ning lähemale astudes nägin ka põhjust. Tegemist on mingi metslooma laibaga, mille liiki ma naha alt väljaturritavate ribide järgi tuvastada ei suutnud. Muud eriti näha ka polnud. Ilmselt siga aga ma ei välista ka mõnda muud varianti. Lumi oli lindude poolt maha tammutud ja ümbritseval koheval lumel võis näha nende tiibadest jäänud mustreid.

Laip Kördil 22.02.2016 ©Nahkanuia

Reede, jaanuar 22nd, 2016

Seakatk Nahkanuial

Seakatk Nahkanuial ©Nahkanuia

Möödunud laupäeval leidsime lastega Abrami tagant kraavist surnud sea. Teavitasin Veterinaar- ja Toiduametit ning sealt tulid inimesed kohale. Nende kahtlus, et siga on surnud seakatku sai paar päeva tagasi laekunud tõendil kinnitust. Tegemist on esimese registreeritud seakatku juhtumiga Nahkanuial. Loodetavasti ka viimasega.

Pärast teate saamist organiseeris kohalik jahiselts seale matused. Kopp kaevas surnukeha maa alla.

Reede, november 27th, 2015

Hinckuse uus “sõber”

Läksime 11 paiku lastega välja ja lasime koera ka lahti. Mati ladus puud korvidesse ja mina lasin survepesuriga autod üle. Äkki tuli Tilde suure kisaga, et Hinckus jooksis äkki ära ja nüüd haugub kellegi peale Abrami juures. Võtsin ATV, laadisin lapsed peale ja läksime koera otsima. Saime koera Abrami õuelt kätte, kus ta ühe väga rääbaka rebase peale haukus. Too oli aga südi ja võitles oma elu eest nii, et koer mitmel korral niutsudes põgenes. Kuna meil puudus võimalus koer rebase juurest kätte saada, tõin kodunt kiirelt fotoka ja koos lastega jälitasime loomi metsani. Tehtud klõpsudest kõlbavad allolevad kaks ajaveebis avalikustamist. Need peaksid sobima ka neile, kellele tundub minu tegevus(etus) vastutustundetu, sest loomad näivad neil olevat parimat sõbrad!

(veel …)

Laupäev, november 21st, 2015

Kohtumised loomadega

Sokk hommikuudus @Nahkanuia

Suvi ja saabuv sügis on olnud loomakohtumiste poolest kesised kuid mitte päris olemata. Kõige enam olen kohanud mullamutte, kahjuks olukorras, kus mul on imetlemiseks jäänud ainult nende keha. Arvestades nisupõllu paiknemist ümber meie maja, võiks ju oodata rohkearvulisi kokkupuuteid sigadega kuid võta näpust. Ainult korra on koer sigu päevavalguses tajunud (kuulnud-haistnud) ning minu korralduse peale neile tuule alla teinud. Tookord oli tegemist kahe seaga kuid viimaste jälgede järgi nisupõllus on neid palju rohkem ning nad on majale seni arvatust lähemal.

(veel …)

Esmaspäev, september 7th, 2015

Maailma parim mutilõks 2015

Tõhusad mutilõksud @Nahkanuia

Uskuge või mitte aga paari nädala jooksul püüdsin nii Nipi Kõrsi kui ka Kördi muruplatsidelt, kokku ca 2 hektarit, kinni kõik seal tegutsenud mutid, kasutades selleks kõige odavamaid poes saada olevaid mutilõkse. Olen aastaid vaadanud kuidas mutid maja juures oma “hävitustööd” teevad, leppinud mõrult asjaoluga, et minu ainus tasandatud ja külvatud muruga plats on künklik nagu kuu, kulutanud oma aega ja raha, et nende tegutsemisjälgi tasandada, samal ajal kui lahendus on olnud siinsamas käeulatuses.

(veel …)

Esmaspäev, august 10th, 2015

Sead kartulis

Mul on pakkuda kaks halva kvaliteediga fototõendit meie kartulimaad külastanud metsseast. Arvan, et tegu oli üksiku isendiga, muidu poleks tagajärjed olnud sedavõrd süütud, sisuliselt olematud. Fotod tegin üleeile, siga käis eelneval ööl. Samal päeval komandeerisin koera ööseks kuudiga kartulimaa otsa, kus ta ka möödunud aastal valvas. Lisaks värsketele sea jälgedele olen leidnud kangelase eest ja majale lähemalt ka kährikute rõvedalt haisvaid hunnikuid, loodetavasti hoiab koer neid pisut tagasi.

Sead kartulis @Nahkanuia

(veel …)

Kolmapäev, august 5th, 2015

Napp pääsemine

Sead on muutunud Eestis nuhtluseks,  mille mastaap on võrreldav rändrohutirtsude hävitava parvega kusagil kõrbealadel. Neid jagub koduõuedele, linnatänavaile, metsavaheteedele, kartulimaadele ja viljapõldudele, lisaks veel autode, fotoaparaatide ja jahipüsside ette.  Ka Nahkanuial on otsesed ja kaudsed kokkupuuted sigadega olnud rohkearvulised. Ühel varasemal talvel kutsus Mann jahimehe maha laskma haiget siga, kes mööda Petserimaanteed meie majale lähenes, möödunud talvel ajas siga teda ennast metsas taga. Neid on murdnud karud ja käesoleval kevadel leidsin ühe põrsa uppununa Sepa kaevu. Sead on käinud meil maasikas ja võtnud üles kartuli aga olnud ka mõne tõsisemat sorti mõtiskluse ajendiks. Kuid eile lisandus veel üks valdkond, mis siiani on meist mööda läinud.

Tulime Tallinnast ja alustasime oma sõitu Laagrist. Jäime hilja peale ja kui päris täpne olla, startisime pärast südaööd. Jõudsime kenasti Tallinna ringteele ja pöörasime auto nina Tartu maantee poole. Lapsed magasid ja meie Manniga hoidsime ennast ärkvel lobisedes ja mõtteid vahetades. Sõitsin mööda suurest tsisternveokist ja mu kiirus võis spidomeetri järgi olla kuni 100 km tunnis. Ootamatult kargas paremalt poolt pimedusest ja kõrge rohu seest teele metssiga, kes saba püsti risti üle tee kihutas. Jõudsin õrnalt pidurdada ja rooli paremale tõmmata kuid sellest ei sõltunud suurt midagi, sest vahemaa minu ja sea vahel oli kokkupõrke vältimiseks liiga väike. Mis meid päästis oli mõõdukas sõidukiirus kuid eelkõige sea enda suur liikumiskiirus! Vastutuleval autol selsamal põhjusel nii hästi ei läinud. Kokkupõrge toimus meie auto kõrval, nii et matakas oli salongi kuulda. Mulle tundus, et vastutuleva auto juht ei jõudnud üldse reageerida.

Jäime seisma ja pöörasime tagasi. Seisma jäi ka tsisternauto kuid selle põhjust ma ei tea. Kahtlustan, et siga lendas löögist tagasi teele ja sai veel ühe matsu meie järel tulnud veoautolt!? Aga võib olla jäi suur masin seisma hoopis juhtunu tunnistajana, sest see kõik pidi toimuma tema tulede valguses. Avariisse sattunud Volkswageni vasak esitiib oli uskumatult kortsus, samas siga polnud näha kusagil. Õnneks kokkupõrkes inimesed viga ei saanud.

Alles nädalajagu päevi tagasi olin sunnitud järsult pidurdama kui pisut enne Kahala meiereid jooksis teeäärsest viljapõllust teele suur seakari. Sel korral “ohutuled” veel põlema ei hakanud aga eile küll. See oli napp pääsemine ja andis väärt õppetunni kui vähe võib mõnes olukorras sõltuda juhist ning kuivõrd oluline on õigesti valitud sõidukiirus.

Reede, juuli 17th, 2015

Hommikul näeb asju …

… mida muul ajal ei näe. Need, kes on seda proovinud, teavad isegi. Minul aga on vaja seda endale meelde tuletada, ka seda, et polegi nii raske kell 4 ärgata. Tegelikult plaanisime minna hommikul lastega rabasse aga kui juba üleval olime, otsustasime, et minna sinna päikest nautima pole ka mõtet. Seda võib vabalt päevasel ajal teha. Aga et varane tõusmine “raisku” ei läheks, otsustasin jalutama minna. Sündis kaks mini-fotoseeriat, millest esimese pildistasin Nahkanuial ja teise autoaknast kihelkonna lõunaosa teedel.

(veel …)

Pühapäev, juuni 21st, 2015